23 oktoober 2012

Gene Brewer "K-PAX"

192 lehekülge
Kui vaimuhaiglasse tuuakse uus patsient, kes väidab, et on K-PAXI-nimelise planeedi asukas, tundub haigla olevat tema jaoks just see õige koht. Ometi, kui teatud ebamaised võimed välja arvata, tundub „tulnukas“ absoluutselt tervemõistuslik.
Lindistatud teraapiavestlustes rääbib ta elust K-PAXil - sealsest elulaadist, põhimõtetest, huvialadest, olenditest ja keelest, maalides hämmastava pildi oma väidetavast kodumaailmast. Tema kirjeldused on niivõrd veenvad ja tema teadmised niivõrd täpsed, et tahes-tahtmata jääb peale patsientide seda uskuma ka osa haigla töötajaist.
Samal ajal, kui arstid ja politsei üritavad palavikuliselt välja selgitada proti tegelikku päritolu ja nime, teatab too aga äkitselt kuupäeva, mil kavatseb oma koduplaneedile tagasi pöörduda.
Mis juhtub lahkumise päeval, kui ta siiski on hull? Ent kui K-PAX on tõeline... Kas tohiks, palun, kaasa minna?

Selle raamatu põhjal vändatud filmi soovitas mulle mõned aastad tagasi üks budistlik munk, kellele selle „tulnuka“ ehk proti ideed väga peale läksid. Hankisin filmi, aga nii kaugele ei jõudnud, et oleksin seda vaadanud. Alles paar nädalat tagasi avastasin raamatukogus, et kõige alumisel riiulil asetseb Gene Brewer’i „K-PAX“. Minu emotsioonid selle raamatuga on seinast seina, sest ausalt – ma pole mitte kunagi mitte ühtegi raamatut lugedes nii palju naernud, mõelnud, kurvastanud. Naernud seetõttu, et autor on raamatu väga humoorikas võtmes kirja pannud; mõelnud seetõttu, et lihtsalt nii palju on kaasa mõelda; kurvastanud sellepärast, et tegevus toimub hullumajas ja iga sealse elaniku hirmu, kartuse või foobia põhjuseks on mingi sügavam trauma, mis kirjeldatud juhtumite puhul pehmelt öeldes šokeerivad on.

Raamat on kirjutatud justkui toimuks see tõsielul põhinevatel sündmustel ja toimuvat kirjeldab psühhiaater Gene. Ta on lindistanud ja üles kirjutanud oma vestlused protiga, mida ta siis raamatus analüüsima hakkab. Kõlab kuidagi kuivalt, kas pole? Tegelikkuses on asi väga kaasahaarav ja põnev, paratamatult hakkab lugeja mõtlema, et kas tegemist on tõesti tulnukaga või on tüüp lihtsalt tõsiselt sassis. Mina igatahes olin avatud mõlemale võimalusele ja raamatu lõpp rahuldas mind igati. Ma ei hakka spoilereid loopima, sest see ausalt rikuks lugejate lugemisemotsioone, kuid mainin, et lõpp oleks võinudki olla l õ p p. See oli täiuslik – kõik liikus oma kohale ja absoluutselt iga asi K-PAX planeediga seoses oli ära seletatud.
Seega kujutage ette minu kimbatust, kui ma avastasin, et teosel on veel kolm järge! Tõenäoliselt ma neid lugema ei hakka, aga raamatute sisututvustusi leidsin küll (inimlik uudishimu). Paljud peavad teist osa veel paremaks kui esimest ja nähtavasti eksisteerib K-PAX reaalselt. Minugipoolest võivad need mulle ka ainsateks teadmiseks järgnevatest raamatutest jääda....

Nüüd siis filmist (http://www.imdb.com/title/tt0272152/). Film oli loomulikult palju halvem (nagu see alati raamatute-filmide vahel on), aga sugugi mitte halb. Mõned situatsioonid jäid mulle küll arusaamatuks, sest neid poleks sugugi pruukinud nii üle võlli keerata, palju parem oleks olnud raamatu tasakaalukas prot kui filmi kohati natukene vägivaldne prot. Aga ilmselt ei häiriks see neid, kes raamatut lugenud pole ja ainult filmi vaatavad...  Isegi buda mungale meeldis ja tema polnud raamatut lugenud.

Sisuhinne: 8/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar