31 oktoober 2012

Lesley Livingston "Imekummaline"

265 lehekülge

Aegade algusest saati on haldjariik võtnud…
Seitsmeteistaastase näitlejahakatise Kelley Winslow jaoks on haldjad vaid tegelased lapsepõlve muinaslugudest. Siis aga kohtub ta Sonny Flanneryga, kelle terashallide silmade taga peitub sama terasene soov teda kaitsta. 
Sonny valvab Samhaini väravat, mis ühendab surelike maailma haldjate nõidusliku ja ohtliku Teineilmaga. Jäise kuninga Auberoni käsul suletud värav avaneb vaid kord aastas.
Sel aastal, kui läheneb aeg, mil Samhaini Värav avali paiskub ja Haldjamaa hirmuäratavad asukad üritavad end pahaaimamatute inimeste maailma läbi murda, juhtub midagi ootamatut… midagi imelist ja kummalist. Kelleyle ei avane mitte ainult haldjailm tema ümber, vaid ta saab teada ka teda ootavast pärandist.
Nüüd peab Kelley korraga hakkama saama nii haldjate hukutava  reetlikkuse kui oma süvenevate tunnetega Sonny vastu – tulemuseks on rabavalt kaasahaarav lugu, millest kiirgab romantikat.

Taaskord raamatusari, triloogia, kui täpsem olla. Eesti keeles on seni vaid esimene osa ilmunud.

Haldjateema on fantaasiamaailmas paaril viimasel aastal üsna populaarseks saanud, seega ei pakkunud see justkui midagi uut. Aga päris külmaks ka ei jätnud. Kogu tegevus toimub mingis mõttes Shakespeare’i “Seveöö unenägu” varjus, kuigi tegelikult on see vaid kõrvaline teema. Lugu räägib ühest valvurist ehk Janusest Sonnyst, kes on inimene ning haldjast Kelley’st, kes on haldjaprintsess. Sonny on suurema osa oma elust veetnud haldjate juures, aga pole sellegipoolest haldjas. Seevastu haldjaprintsess elab inimeste keskel ega tea, et ta haldjas on. Lõpuks tuleb kõik välja ja sealt edasi tuleb siis igasuguseid otsuseid teha. Mitte midagi üllatavat, aga tegevusliin on tegelikult väga kaasahaarav (näiteks hobune vannis – just nii ongi!) ja lõbus, romantikat saab ka natukene (nagu ka arvata oli). Kerge, lihtsasti seeditav/jälgitav, raamatule tagasi mõeldes meenutan positiivse sõnaga. 

Sisuhinne: 6/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar