27 november 2012

Krystyna Kuhn "Org I: Torm"

254 lehekülge
Chris ei suuda sellel päeval orus olla, sellega silmitsi seista. Nad keegi ei suuda, ent kui nad lahkuda proovivad, lõikab sajandi suurim torm nad välismaailmast sootuks ära. Siis kaob Ted… Debbie käitumine muutub üha imelikumaks, et mitte öelda... Katastroof tabas neid eile, täna võtab maad õudus.
Kolmas raamat noortest, kes üritavad jälile jõuda Grace’i kolleži võikalesaladusele. Nad palvetavad… See on ka enam-vähem ainus, mida nad teha saavad, sest seda paika valitseb KURJUS...

Kolmas ja seni viimane raamat Oru sarjast... Uskusin, et tegemist on viimase raamatuga (triloogia- aga nähtavasti mitte) ja ootasin mingit lõpplahendust, aga pigem jäi mulle mulje, et need seni ilmunud kolm raamatut olid vaid sissejuhatuseks. Kolmas raamat oli mõnevõrra huvitavam kui teine, aga jäi ikkagi alla esimesele.

„Torm“ võtab juba alguses suuna õudusloo poole. Silmad metsas, müstiline ulgumine, salapärased sõnumid, kohutav vaikus ja kõike muud... Aga lõpus selgub, et igale müstilisele asjale on lahendus ja tegelikult polnud tegu üldse mingite seletamatute nähtustega. Põnevust jätkub küll, aga kohati ajab peategelaste naiivsus ja lapsemeelsus naerma. Ahjaa, kolmanda raamatu mina-tegelane on Chris, vahepeal ka Debby. Selguvad nende mõlema „sünged“ saladused ja ühe või teise hullumeelse käitumise põhjused.

Lugemine oli igatahes põnev, aga teatud „miski“ jäi puudu.

Sisuhinne: 7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar