20 november 2012

Scott Westerfeld "Inetud"

415 lehekülge
Scott Westerfield on Ameerika ulmekirjanik, üks tänapäeva populaarsemaid noorteraamatute autoreid. Tema noortesarja esimene raamat “Inetud” jutustab maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal. Pealegi elab tema parim sõber juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse hoopis teisiti. Shay kutsub teda koos endaga Varemetesse, kus elavad inimesed, kes ei taha Muutust läbi teha. Tally keeldub, kuid sellegipoolest viiakse ta ülekuulamisele asutusse, mille olemasolu ta enne ei kahtlustanudki. Ta peab valima – ta kas läheb Varemetesse ja reedab Shay ning sealsed asukad, või temast ei saa kunagi Ilusat. Tally otsus muudab igal juhul tema elu jäädavalt.

Neljaosalise sarja esimene osa – ja kõik osad on ilmunud ka eesti keeles! Just see mind seda sarja ajendaski kätte võtma. Tegelikult üritasin esimest osa juba suvel lugeda, aga ju see siis ei tundunud toona nii põnev (ilmselgelt on 30 lehekülge ikka väga vähe, et raamatu üle otsustada) ja nii see mul poolikuks jäigi.

Raamatu lugemist häirisid mõnevõrra liiga tihedad, ilmselged ja kohmakad tõlkeapsud/stiilivead/kirjavead. Aga muidu oli täitsa hea. Midagi „Näljamängude“ sarnast, aga pisut kohmakam. Selles ühiskonnas, kus inimesed on ilusateks, koledateks vanadeks jms. lahterdatud, kehtib jätkusuutlik eluviis. Vahendid selle saavutamiseks on aga pigem totalitarismil põhinevad. Inimesed muidugi sellest aru ei saa, sest nad elavad kõige selle sees ja põhimõtteliselt on neile sünnist saati ajuloputust tehtud ja õpetatud, et nii ongi õige. Minevikku (ehk siis umbes seda aega, kus meie praegu elame) üldiselt põlatakse, inimesi peeti ahneteks ja laristajateks, ühesõnaga tõelisteks parasiitideks, kes loodust kurnasid ja end sellega vaikselt välja suretasid. Tegelikult on autori ideed väga õiged ja paratamatult tekib raamatu lugemise ajal mõte, et just täpselt nii lollid ja ahned me ju olemegi. Samas ei paneks mind miski tahtma läbi elada seda, mis raamatus toimub. Õigupoolest ei ole olukord sugugi parem, aga ega inimloomust vist eriti ei parandagi. Nimelt on igale inimesel 16. sünnipäevaks ette nähtud iluoperatsioon, mis kõik ühesuguseks muudab ja ääretult taltsaks teeb. Aga selle ilusa fassaadi taga peitub kohutav tõde...  Teisisõnu, inimesed pole ikka muutunud – endiselt on soov olla kontrolliv kõige üle, seekord siis inimeste üle.

Jaa, minule meeldis. Õnneks on kõik järgmised raamatud mind juba riiulis ootamas!

Sisuhinne: 9/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar