26 veebruar 2013

E. L. James "Viiskümmend halli varjundit"

520 lehekülge
Anastasia Steele, kes õpib ülikoolis kirjandust, intervjueerib edukat ettevõtjat Christian Greyd ja leiab, et mees on väga ligitõmbav, ent samas heidutav. Olles kindel, et nende kohtumine ei läinud hästi, püüab ta temast mitte mõelda – kuni Grey ilmub poodi, kus Ana töötab, ja kutsub ta välja.
Kogenematu ja süütu Ana on rabatud, et ta tahab seda meest. Ja kui too teda hoiatab, et parem oleks temast eemale hoida, tahab ta teda veelgi rohkem.
Ent Greyd piinavad sisemised deemonid ning vajadus kõike kontrollida on ta kinnisidee. Nad alustavad kirglikku armusuhet. Ana õpib tundma oma ihasid ning avastab ka sünged saladused, mida Grey peidab avalikkuse pilkude eest...

Peaks vist hoiatama, et alaealistele ei sobi nii postitus kui ka raamat. 
Kuidas see nüüd oligi… Fifty Shades of fucked up. See on nagu vahtplastist õun. Välja näeb ju nagu päris, aga kui hambad külge lööd, siis ei kõlba. On õun, aga mitte päriselt. Et siis on raamat, aga mitte teos.

Lugema ei tõmmanud mind tiitel „erootiline romantika“, vaid hoopis tõsiasi, et kogu maailm on hullunud. Hullunud mingi kummalise koduperenaise fantaasia pärast. Asi on maitses, loomulikult, aga minule ei maitse. See raamat pole kuidagi seotud kirjandusega. Muidugi võib iga inimene kümme sõna kokku panna ja lause moodustada, lausetest saab lõigu ja lõikudest peatükki. Kedagi ei üllata vist see, et kui peatükid kokku panna, saab raamatu! Aga midagi sellist autor teinud ongi. Lihtsalt kirjutanud ja noh, kirjutanud…  Aga see pole ka igale inimesele mõeldud. Selleks ongi sellised asjad nagu päevikud.

Olgu, selge see, et tegemist pole kirjandusliku šedöövriga, aga sisu? Erootiline romantika vastab minu mõtetes millelegi muule, aga ausalt öeldes ei tea ma isegi millele. Ma pole varem sellist asja lugenud (käsi tõrgub kirjutamaks teos/kirjandus vms). Lihtsalt ma tean, et see, mida ma lugesin varjuraamatust, mulle ei meeldinud. Ma ei suutnud piisavalt keskenduda, et nendesse nii öelda kõige kuumematesse stseenidesse sisse elada ja nõnda juhtuski, et jätsin neid lõikude kaupa vahele. Mõni ütleb, et need on parim kraam selle raamatu juures, aga ma pean ilmselt oma lohede ja haldjate juurde edasi jääma. Fantaasiakirjandus selle kõige traditsioonilisemas mõttes sobib mulle paremini, kui fantaasiakirjandus kellegi poolt, kellel on ilmselgelt mingi teema söömise ja nahkpiitsadega. Raamatu plusspooltelt siis nii palju, et see pidavat miljonite ja miljonite naiste elu huvitavamaks tegema. Minu jaoks need rämedad piitsutamised ja tampooni välja sikutamised tundusid lihtsalt rõvedad.

Rääkides karakteritest, siis põhiteema oli see, mis kellegil seljas oli või siis mida kellegil selja polnud. Välimus mängib muidugi hästi suurt rolli, 100% karakteritest on hästi ilusad ja saledad, kuumad ja seksikad. Selline sex & the city stiilis asi, kõik nõretavad üleliigsest seksuaalsest energiast ja joovad alati veini. Peategelased Anastasia ja Christian on väga igavad. Anastasia on mingi tüüpiline kuivik, kelle lemmikhobideks on inglise kirjanduse lugemine ja kinos käimine. Ta kannab pidevalt „Tess of the D'Ubervilles“ kapsaks loetud eksemplari kaasas ja pole vähe kohti (üldse mitte), kus seda raamatut mainitakse. See on nagu mingi mantra selles raamatus, ülioluline osa. Christian on erutavalt ilus ja ääretult edukas rikkur, kelle hinge tumendab viiskümmend halli varjundit. Lapsepõlvetrauma ja muu selline…

Mulle „meeldisid“ korduvad viited Videviku teemale, oli juba kaugelt näha, et asi on saanud alguse videviku-teema edasiarendusest. Nigel arendus, aga tekitas lugemise ajal lõbusust. Negatiivset lõbusust, mitte laginal naermist. Nii ilmselge karakterite jäljendamine pole mulle kunagi meeldinud. Kui raamat kirjutada, siis võiks autor ikka nullist alustada, mitte kellegi teise töö vilju noppida ja hiljem tasa poetada, et ’he-he jah, oligi minu eeskujuks’.

Kogu selle asja taustal ei jäänud mulle märkamatuks autori pidev soov ja vajadus õigustada Christiani vajadusi. See oli nii tobe. Kirjutad erootikaromaani, aga tunned pidevat vajadust õigustada tema kallakuid? See oleks võinud lihtsalt jääda. Ei pea ju selline olema just seepärast, et oled emotsionaalselt halvatud ja katkine inimene, aga paistab, et autori arvates just nimelt peab! Ma ei pea end psühholoogiks, aga olen kindel, et igal asjal ei pea ilmtingimata mingit hingelist traumat taustaks olema. Mulle ei meeldi kollane jäätis, sest ma sain väiksena kollase palliga näo pihta? Miks ei võiks olla põhjuseks see, et mulle lihtsalt ei meeldi kollase jäätise maitse. Ja päriselt, mulle ei meeldigi kollane jäätis, sest see on enamasti banaanijäätis ja vastik. Ma pole palliga näkku saanud. Kogu selle mõttetu pläma taustaks tahan lihtsalt öelda, et võtku vabalt.

Kõike seda kokku võttes… Ei ole kirjanduslik suurteos, paras puder ja kapsad on, aga kuna sellel on miljoneid fänne, siis võib autori missiooni vist õnnestunuks lugeda. Kõikidele ei peagi meeldima nagu ma iga mitte meeldiva asja puhul alati armastan öelda. Tõenäoliselt ei viitsi ma teist osa ette võtta, loen mõne lühikokkuvõtte, et teada saada, mis sellest kupatusest saab.

Ma ei taha öelda, et ei soovita seda raamatut. Erootiline romantika on päris uus teema kirjandusmaailmas selles mõttes, et varem ei ole seda avalikkuses nii palju kajastatud (tabu?). Kes tahab selle kogemuse võrra rikkamaks saada, sellele julgen soovitada küll, aga igaühe enda asi, kas kutsub ka edasi lugema või siis… katsetama.

Taevas  hoidku, üle 500 lehekülje oli seda ka veel. Ma ei pannud isegi tähele, pehmete kaante võlu vist. Autorit julgen omamoodi tunnustada küll, sest see nõuab ilmselt kõvasti julgust, et ühe sellise raamatuga välja tulla. Mis ühe, kolmega isegi. See pole sugugi paha. Teemaarendus tal oli, karakterid olid samuti (kuigivõrd) ja isegi mõni puänt oli varuks – julgen veel öelda, et pole paha. Aga hinne minu jaoks ei muutu, sest raamat ise mulle eriti põnevust ei pakkunud. Aga minule ei meeldi „Romeo ja Julia“ ka, lollid lapsed. Järeldage siis ise.

Sisuhinne: 3/10

7 kommentaari:

  1. vaata nali on selles, et see raamat on tehtud raha saamiseks, kuna enamik selle lugejatest ei ole huvitatud kirjandusest, vaid sellest "eurootikast" mis neil ajju söödetakse, siis teenib sellega tõesti miljoneid kokku, kuid pärast seda, kui olin esimesed 10 lehekülge läbi lugenud, olin täiel veendumusel, et keegi geenius kirjutas lihtsalt videviku ümber ja pani porno juurde, ning ütles, et tema on autor. kui aus olla siis ma edasi lugeda ei viitsinudki ning ära ostma ei hakkanud, mulle piisab sellest ka mida selle raamatu kohta räägitakse, pole lugeda vajagi et öelda " see on kehv".

    VastaKustuta
  2. ma olen ise alaealine, ning minu meelest oli see raamat üsnagi huvitav. suutsin läbi lugeda kõik 3 osa, ning viimase osa isegi 2 päevaga. minu meelest see videvikuga küll nüüd ei sarnanenud. samas oli see raamat teistsugune kogemus, kuna tegemist oli erootikaga. oleks küll hea meelega ostnud need teosed aga need olid natukene kalli võitu.

    VastaKustuta
  3. See, kes sa siin blogi pead, oled kõige sitem arvustaja üldse. Sa lahmid ja räägid asjadest, millest sa ise ei tea midagi.Lugedes su teisi arvamusi raamatute kohta ei erine need puhtast sõnade loopimisest. Palun mõtle enne, kui hakkad siia midagi kirja panema. Aitäh tähelepanu eest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kristin, sa oled sama loll kui see raamat! :) Aitäh tähelepanu eest!

      Kustuta
  4. Avaldan oma arvamust samamoodi nagu sina siin. Vabal maal, vabas riigis on see võimalus olemas :)

    VastaKustuta
  5. Tere!
    Minu arust on see väga lahe, et sa viitsid blogi pidada. Olen ise väga suur raamatute fänn, kuid blogi pidamiseks poleks aega. Mulle meeldib ka see, et sa oled aus ja kui sulle raamat ei meeldi, siis ütled selle kohe välja. Kuid praegu on mulle arusaamatuks jäänud see, miks sulle see raamat ei meeldi. Ma nõustun täielikult, et mis meeldib mulle, ei pea meeldima sulle, kuid see mida sa kirjutanud oled on mõttetu lahmimine. Minu arust puudub sul lihtsalt põhjendus, miks see raamat sulle ei meeldi. Ja ausalt, ega ma ei imesta, et sa raamatu sisust/põhimõttest aru ei saa, kui sa pole järgnevaid raamatuid lugenud ning jätsid lõikude kaupa teksti vahele. See lihtsalt näitab, et sa pole raamatust aru saanud. Mina isiklikult arvan, et kuna sa oled selllest raamatust nii palju halba kuulnud, siis oli su perspektiiv sellest raamatust juba halb ning sa ei taha aksepteerida seda, kui hea raamatuga on tegemist. Lisaks tahaksin veel mainida, et vahet pole millise raamatukategooriaga on tegu, on tavaliselt alati peategelased ilusad. Muidugi on erandeid, kuid enamasti kipub see nii olema. Ma tõesti hindan sinu tööd, viitsimist ja arvustusi, kuid see arvustus siin lihtsalt häris mu silmi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere! Tänan pika ja põhjaliku kommentaari eest, mulle tõesti meeldib selline tagasiside. Küsid, et miks mulle ei meeldi? Võin sulle täitsa ausalt öelda, et see mind küll ei mõjuta, et paljud seda halvaks peavad. Üritan raamatut kätte võttes alati väga erapooletu olla, kuid see raamat hakkas mind umbes esimese viie lehega juba häirima. Esiteks, autor ei oska kirjutada, Lihtlaused, sõnakordused, ühe ja sama asja korduvalt välja toomine, ühaülbalisus - minu jaoks ei võrdu see hea raamatuga. Narratiiv oli väga nõrk. Mis ouutub sellesse žanri, siis usun, et hästi kirjutatult võiksin seda lugeda, aga antud autor ei oska kirjutada ja tema raamatuid ma paraku lugeda ei taha. Mine tea tõesti, võib-olla on ta järgmistes raamatutes juba kirjutamist harjutanud ja need on natukene paremad, aga mul puudub hetkel veel soov neid lugeda.

      Kustuta