07 veebruar 2013

James Patterson & Jill Dembowski "Võlur ja nõid: Tuli"

336 lehekülge
Whit ja Wisty Allgood on ohverdanud kõik, et juhtida liikumist halastamatu totalitaarse režiimi vastu, mis valitseb nende maailma. Diktaator Seesinane Seesinane on keelanud kõik, mida nad kalliks peavad: raamatud, muusika, kunsti ja isegi fantaseerimise. Õe-venna tugevnevast võluväest pole Seesinase julma märatsemise lõpetamiseks abi olnud ning nüüd on ta tapnud ka nende ema ja isa. Wisty teab, et tal on aeg Seesinasele vastu astuda. Ent tema võitlus ja tuli annavad võitmatule olendile üksnes jõudu juurde.

Lõpp hea, kõik hea. Mitte nüüd nii hea, aga ikka päris positiivne või siis vähemalt helge. See kõige suurem kurjus sai loomulikult hävitatud ja sellega on triloogial punkt. Viimane osa oli väga hoogne... Kaks esimest osa on olnud samuti sellises kiires tempos, tegevust täis ja puha, aga kolmas osa nagu lausa jooksis.  

Koer (Feffer oli vist) suri vahepeal ära nagu ma aru sain, aga siis oli ta jälle elus. Või olen ma lihtsalt juba liiga unine, et lõppu nii hästi läbi hammustada. Ja ma ei tea üldse miks ma seda nii märkimist väärseks pean. Ei tasu vist tähele panna…

Põhimõtteliselt sai lugu korraliku punkti ja ega ausalt öeldes seda sarja enam ei tahakski lugeda. Saigi juba teist natukene liiga palju korraga. Oleksin pidanud vist pikemad vahed raamatute lugemisse jätma.

Selline konkreetne „võlusari“, lihtsakoeline, aga oma võludega. Ühe korraliku lasteraamatu teeb kokku küll. Vahelduseks oleks selliseid raamatuid ju päris kena lugeda, et ei pea väga palju mõtlema, lihtsalt elad kaasa ja….loed. Aga mul vist selliseid raamatuid viimasel ajal liiga palju kätte sattunud. Tahaks nüüd midagi konkreetsemat, midagi, mis paneks mõtlema (ja seda mitte  nõidadele, võluritele, lohedele või haldjatele, vampiirid hoidku heaga eemale…).

Sisuhinne: 6/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar