16 veebruar 2013

Mats Strandberg & Sara B. Elfgren "Ring"


RING pilt
472 lehekülge

Engelsfors. Kaunis nimi, mõttetu linn. Selle ümber sügavad laaned, kuhu inimesed tihti ära eksivad ja jäljetult kaovad. Ühel ööl, kui kuu on värvunud salapäraselt punaseks, satuvad kuus teismelist tüdrukut vanasse linnaparki. Neil pole midagi ühist. Nad ei tea, kuidas nad sinna jõudsid või miks nad seal on, kuid üksteiseta nad ellu ei jää. Maailma lõpp algab Bergslagenis.„Ring“ on kogu maailmas laineid lööva noorte fantaasiatriloogia esimene osa.

See tagakaane tekst on jälle suht random. Inimesed eksivad, sügavad laaned? Mida iganes. No see on muidugi õige, et nimetatud linn on mingitsorti pommiauk, kuu on veripunane ja enam-vähem võõrad tüdrukud peavad hakkama järsku üksteist aktsepteerima. Aga see tagakaane tekst peabki vist hästi dramaatiline olema, muidu ei kutsukski vist lugema, jah? Rootslaste üllitis, viis pluss. Asja juures on põhjamaade hõngu, mingi järjepidev rusuvus ja sünge olek on pidevalt taustaks nagu mingi nähtamatu vari, mis enamikke põhjamaade autorite teostes esineb. Kõik pole suhkruvatt ja roosamanna, pigem kalduvad autorid reaalsema elu poole ega kipu kõike ilustama. Tjah, kohati näib, et vast liiga tõsiseks on mindud, sest korraliku doosi puberteeti saab sellest raamatust küll kätte. Või noh, kui tõsised need punnivinnid ja poistedraamad ikka olla saavad? Nagu selgub selles raamatus, siis täitsa tõsised saavad olla – kaudselt ja otseselt. Ma ütlen otse välja, minu jaoks on see teos täiesti tavaline fantaasiaraamat, aga ületab kõiki omasuguseid umbes kümne palliga. Seda raamatut lugedes ei tekkinud tunnet, et on üritatud luua midagi helget ja head, midagi american dream laadset. See oli täiesti omaette seisev teos, tugev ja tasakaaluks, kõik on paigas ja hästi ning taustaks see kerge skandivaavialik süngus sobis väga hästi. Karakterid olid olemas ja rohkem, kui esimesest raamatus oodanudki oleks. Nõiateema pole muidugi enam ammu uus teema, lähenetud polnud sellele ka eriti uuest küljest, ent ometi köitis see raamat mind mingi eriti suure haagi külge.

Mida siis öelda? Deemonid, nõiad, salapärased ringid põrandal, must toss... Kõlab nagu mõni Supernaturali osa. Ainult et Supernaturalis on palju pläma, „Ringi“ saate nautida palju vähema plämamiseta.  Õnneks on mul teine osa „Tuli“ ka kohe varnast võtta ja selle kallale ma nüüd asungi.

Muide, rootslastel mingi aeg oli plaanis film ka teha... Ei tea mis sellest saanud on? Tahaks seda näha, väga tahaks.  Vaimusilmas olen juba karakterid valmis loonud ja alati on põnev näha kuivõrd minu ja filmitegijate nägemus asjast kattub. Loodan ainult, et mõni ollivuudi kompanii asja üle ei taha võtta, siis saame juba emosuhkruvattidest rääkida. Nende remake’id on tavaliselt umbes sellised „juustulaadsed tooted“, et nagu päris juust ei ole, aga mingil hetkel teatud koguses käib kah. Et siis kui rahakott muud ei kannata. IMDB kahjuks rootslaste filmiplaanide kohta suurt midagi ei räägi... 2013 peaks valmima, aga kui tõene see info on, seda ma küll pakkuda ei oska.

Sisuhinne: 9/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar