12 veebruar 2013

Sally Gardner "Mina, Coriander"

303 lehekülge
Lugu Coriandrist, siidikaupmehe tütrest, viib meid 17. sajandi Londonisse ja haldjamaale. Tüdruku õnnelik lapsepõlv lõpeb, kui tema ema sureb ja isa on sunnitud Prantsusmaale põgenema. Coriander jääb võõrasema ja silmakirjaliku puritaanlasest jutlustaja hoole alla. Et Coriandrit allaheitlikumaks muuta, sulgevad nad tüdruku ema riidekirstu. Sealt satub tüdruk haldjamaailma, kus kunagi elas ka tema ema.

Kõige paremini võtab selle raamatu kokku lihtne sõna: muinasjutt. Suures osas ta muinasjutt ongi, paha võõrasema, haldjad, prints, kuningas, peegel jms, ent samas on kõige selle taustaks 17. sajandi Inglismaa eluolu, mis päriselt ja tõepoolest oli selline nagu raamatutes kirjeldati. Sihtgrupiks on noorem lugejaskond, nii umbes 10-14 aastased tütarlapsed (kirjastus ise soovitab 9+), aga ma ei näe mitte mingit põhjust, miks ka vanemad seda nautida ei võiks. Lugu pakatab klišeedest, seda küll, aga see mõjub antud loo juures nii värskelt ja loomulikult. Ja mis oleks elu ilma mõne korraliku muinasjututa? Kõik pahad saavad lõpuks karistatud ja headel on võimalus elupäevade lõpuni õnnelikult elada...
See oli tore lugemine, aga mitte midagi hämmastavat. Mulle meeldisid autori lihtne keelekasutus, karakterid, ajalooline taust - kõik see muutis teose käegakatsutavaks, mõnusaks vahepalaks. Sellised lasteraamatud mulle istuvad ja vahelduseks ei tahagi mitte midagi muud peale ühe lihtsa, ent armsa lasteraamatu.

Sisuhinne: 7/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar