29 mai 2013

Jennifer Archer "The Shadow Girl"

The Shadow Girl
336 lehekülge
Sometimes I forget for an hour or two that she's with me. Sometimes I convince myself that she was only a dream. Or that I'm crazy.
For as long as Lily Winston can remember, she has never been alone. Iris, a shadowy figure who mimics Lily's movements and whispers in her ear, is with her always—but invisible to the rest of the world. Iris is Lily's secret.
But when Lily's father is killed in a tragic accident, his cryptic final words suggest that he and Lily's mother have been keeping secrets of their own. Suddenly, Iris begins pushing Lily more than ever, possessing her thoughts and urging her to put together the pieces of a strange puzzle her father left behind. As she searches for answers, Lily finds herself drawn to Ty Collier, a mysterious new boy in town. Together, Lily and Ty must untangle a web of deception to discover the truth about her family, Iris . . . and Lily's own identity.

See raamat oleks võinud olla midagi täiesti omanäolist ja erilist, kui seda poleks rikutud mingi lollaka armukolmnurgaga. Teema on suurepärane, ma ei saanud kuni päris viimaste lehtedeni aru, millega päris täpselt tegu on. Kas kogu see salatsemine viib mingi psühhotrillerini või on hoopis tegemist täieliku fantastika või teaduse alla kuuluvaga? Nii palju võimalusi ja liiga vähe vihjeid. See hoidis mind nii pikalt ärkvel... Jennifer Archer oskab kahtlemata pinget ülal hoida. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi ühegi teise raamatu puhul nii palju oma ajusid teritanud kui nüüd.

Samas jäi kogu seda müstikat ja salapärasust rikkuma väike pisiasi, mis raamatust nii palju hõivas, et see kogu põhilise sisu kohati suisa enda alla mattis. Poisid... Poisid ühe tüdruku peas ja igal pool mujal. Poleks seda olnud.. See oleks olnud suurepärane. Mulle lihtsalt tundub, et selline armukolmnurk ei sobinud üldse sellesse juttu, see oli nii teisejärguline ja mõttetu, aga mingil moel mõistan ma seda, miks autor selle vajaliku leidis. Loo lõpp oli kaunis ja mingil määral helge, ilmselgelt ka kurb, aga paratamatu. Mulle meeldis, et mõned küsimused jäid vastuseta ja mõned teemad lahtiseks.. See aga ei tähenda, et oleks vaja teist osa! Kõik lõppes kenasti.


Sisuhinne: 9/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar