28 mai 2013

Jennifer Estep - Mythos Academy

Mythos Academy

Touch of Frost (Mythos Academy, #1)   Kiss of Frost (Mythos Academy, #2)   Dark Frost (Mythos Academy, #3)   Crimson Frost (Mythos Academy, #4)
350 lehekülge              337 lehekülge             336 lehekülge              354 lehekülge

Seekord võtsin ette ühe sarja kõik seni ilmunud raamatud ja otsustasin, et igast raamatust eraldi teemat ei hakkagi tegema. Tegemist on ingliskeelse sarjaga Mythos Academy, millel on neli osa ning lisaks veel mõned novellid.

0,5 „First Frost“ – Eeljutt esimesele raamatule. See on küll tore, aga üsna mõttetu, sest esimeses raamatus kordab autor kõike seda sama.

1 „Touch of Frost“ – Ilma pikema sissejuhatuseta viib autor meid maailma, kus elab peategelane Gwen Frost. See maailm koosneb müütiliste tegelaste järeltulijatest nagu näiteks spartalastest, keltidest, viikingitest, amatsoonidest, valküüridest, jpt. Peategelane ise on kooli ainus mustlane ja seetõttu ei saagi ta päris täpselt aru, kuidas sellesse pilti sobituda. Eeljutus ja esimese osa jooksul saab loomulikult selgeks ka põhjus miks just tema on eriline, aga mässab ta selle teema kallal ikka tubli suurema osa raamatust. Lisaks oma müütilisele päritoulule on igal noorel natukene maagiat, Gwenil on puutemaagia, mis tähendab seda, et ainuüksi ühe puudutusega võib ta inimestelt/esemetelt välja lugeda kogu selle mineviku. Esimeses raamatus tutvustab autor meile ka Gweni sõpru ja nii-öelda potentsiaalselt poiss-sõpra. Poiss on loomulikult kaunis, tugev, humoorikas ja kõike seda kombineeritult ja ainult parimas vormis. Gwen on siis seda tüüpi, kes on ilus, aga ise seda ei mõista. Kuigi autor ei ütle neid sõnu otseselt välja on see üheselt mõistetav, vihjeid pudeneb nagu seeni pärast vihma. Sellised satuvad alati kokku.
Mythos Academy on see koht, kus kõik need noored elavad ja õpivad. Alguses ei saa Gwen aru miks neid nii õpetama peab. See NII on väga konkreetne viis – seintel ripuvad kirved, odad, mõõgad ja iga õpilane kannab enda käekotis relva, lisaks sellele õpivad nad põhiliselt võitluskunste. Kõik noored treenivad end selleks, et halbadele vastu hakata. Tundub väga must-valge? Kuulake nüüd. On head jumalad ja siis on üks halb jumal nimega Loki, kellel on palju järgijaid. Loki on vangistatud, aga tema inimestest järgijad puistavad vahepealsel ajal maa peale suurtest kogustes surma ja õnnetusi. Selle vastu võitlemist need noored seal akadeemias õpivadki... Head ja halvad jumalad vaenujalal, tundub nii eilne päev. Tegelikult on autor suutnud luua väga huvitava maailma, mitte küll eriti põhjaliku, aga siiski päris kaasahaarava ja mahuka.

1,5 „Entangled“ novell Halloween Frost – See on heategevuslik kogumik erinevatest õudusjuttudest ja Mythos Academy Halloweeni eri on ka sinna sattunud. Lugesin selle alles pärast teist osa läbi, aga kuna see on üsna mitte midagi ütlev, siis sellest pole lugu. Tegemist on väikese, umbes 20-30 lehekülge, novelliga, mis räägib pisikese loo Gweni, Daphne, Carsoni ja Logani Halloweenist.

2 „Kiss of Frost“ – Teises raamatus avardub maailm veelgi ja Gwen pole enam see eksinud lambuke, kes ta esimeses raamatus oli. Temast on saanud isik, kelle surma kõige rohkem soovitakse. Tagaajamist ja muidu arulemist, et kes see paha olla võiks, on palju. Kui tegelased raamatus mõistatavad, siis lugejale on autor vähe mõistatamist jätnud. Ma ei tea kas ta on meelega nii läbinähtavalt kirjutanud või on asi minus, aga peale esimest sõna paha tegelase suust saab aru, et tegemist on pahaga. Ja see pole mitte see, kuidas tüüp räägib, vaid see, kuidas Gwen mõtleb, mis asja ära annab.
Stiilinäide: „Tere, mina olen Priit“. Oi kui nummi kutt. Huvitav mis ta minust küll tahab, siin ju palju ilusamaid tšikke. Ja miks ta seal posti taga nii imelikult seisab... Huvitav jah kes see pahalane siis on.

3 „Dark Frost“ – Olles saanud tähtsa ülesande, peab Gwen tegudele asuma. Kolmandas raamatus on veel rohkem mõistatamist ja veel rohkem verd. Loomulikult on taaskord palju mõistatamist teemal, kes võiks olla paha heade keskel. Seda on seal palju, sest pahad tegijad kõnnivad kõrvuti headega ning keegi ei või kelleski 100% kindel olla. Loomulikult veendub Gwen selles ise. See raamat pani minu arvates asjad täiesti käima ja sellest punktist alates leidsin ma, et olen teemas absoluutselt kinni.

4 „Crimson Frost“ – Praeguseks viimane raamat, järgmist osa on oodata alles augustis. Gwen hakkab asjadele pihta saama - mitte miski pole kindel ja ilus maailmas, kus vangistusest on pääsenud kõige halvem jumal ja kogu lootus viimase peatamiseks lasub endasse mitte uskuval tüdrukul. Mitte mingit survet.

Juuni lõpuks peaks ilmuma novell „Spartan Frost“ ja augustis sarja viies osa „Midnight Frost“. Peale selle ilmub veel vähemalt üks osa.

Need raamatud olid tõepoolest väga kerge lugemine. Kiire tempoga, huvitavate sisuliinide ja kaasahaarava teemaga, lisaks puudus sealt tüüpiline puberteetide näägutamine. See üllatas mind nii mõnelgi korral. Ootasin tihti, et nüüd tuleb mingi vingumine või oma õiguste tagaajamine, aga kõik see jäi ära. Lihtsalt asi taandus rahulikult ja siis mõtlesin küll, et lõpuks ometi on keegi suutnud oma raamatutesse mõistlikud inimesed kirjutada.
Peale selle meeldis mulle väga selle sarja teema. Olgu, see tundub oma aja ära elanud olevat, sellist stiili urban fanatsyt leiab iga nurga peal, aga mulle tõepoolest meeldis. Estep kahtlemata oskab oma lugejaid raamatutegelastele kaasa elama panna. Peale selle olid peaaegu kõik tegelased mulle väga sümpaatsed. Kõige parem sõna oleks võib-olla isegi „ebatüüpiline“. Tegelased olid loodud selliselt, pidevalt ootasin neid midagi muud tegevat, aga siis nad ei teinudki seda. Lihtsalt nii oligi, tegid midagi risti-vastupidi. Kuigi ma ütlesin eelnevalt, et autor annab oma teksti läbinähtavusega kohati liialt ära, siis tegelased suutsid mind kohati ikka väga palju üllatada. Oli muidugi ka igapäevaseid igavaid ja etteaimatavaid isikuid, aga need olid ilusti tagaplaanil.
Mainisin enne, et igal noorel on natukene maagiat. Maagia väljendus paljudes erinevates vormides, millest autor tegelikult väga vähe räägib. Just see mulle tegelikult meeldis. Maagiat polnud üldse palju kasutatud, see küll hõljus pidevalt kuskil seal tagaplaanil, aga tegelikkuses kasutati seda vähe. See jättis ruumi inimestele endile, maagia oli rohkem tagavaravõimalus.  
Suureks miinuseks minu silmis on see, et autor armastab korrata. Kuidas ta küll armastab enda lauseid täpselt sõna-sõnalt raamatust raamatusse üle viia. Mitu korda ma ühte lauset neljas erinevas raamatus täpselt ühtemoodi lugeda sain. See eelmiste raamatute meenutamine nii pikalt ja laialt terve uue raamatu ulatuses... Kas see on ikka vajalik? Ei ole ju. Isegi kui ma ei loeks neid raamatuid järjest nagu seda praegu tegin, ei unustaks ma ära, et Gwen on mustlane, kellel on võimeid. Aga autor ilmsegelt arvab, et unustan, sest ta kordab ja kordab seda nii palju, et vahepeal oli tunne pool raamatut vahele jätta.

Nonii. Mõtlesin, et kirjutan pigem ühest sarjast kui eraldi raamatutest... Ei tea kas see ka väärt oli, sest asi tuli üsna pikk, kuigi üritasin võõõõimalikult lühidalt teha. Seega, kes läbi lugeda viitsisid, neile võin julgelt öelda, et soovitan. Internetis on need raamatud kõik ilusti kättesaadavad, rohkem infot http://www.goodreads.com/series/51545-mythos-academy.


Sisuhinne: 8/10

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar