15 oktoober 2013

Jenny Downham "Enne kui ma suren"

304 lehekülge
Kuueteistaastane Tessa Scott põeb juba neljandat aastat rasket haigust ja teab, et tal on jäänud elada vaid mõned kuud. Tal on nimekiri asjadest, mida ta kindlasti teha tahab. Näiteks soovib ta saada kuulsaks, rikkuda kõiki reegleid ning… olla kordki elus tõeliselt armunud. Nimekirja järgimine toob kaasa üksjagu äpardusi, aga tänu uutele kogemustele tunneb ta end elusamana kui kunagi varem.
„Enne kui ma suren“ on ainulaadne ja erakordne, imetlusväärse siirusega kirjutatud lugu tüdrukust, kelles pulbitseb soov elada – olla, minna, teha, kogeda… võttes igast päevast viimast.

Tessal on elada ainult mõned kuud ja ta vihkab seda. Kes ei vihkaks?
Mõned tüüpsituatsioonid, mis taolises raamatus olema peavad - seks, armastus, narkootikumid, viimaste soovide nimekiri, viha elu ja elavate vastu, viha surma vastu ja kõik see teema kokku plätserdatud ühte küllaltki kaunisse raamatusse.

Tessa koostab nimekirja asjadest, mida ta teha tahab. Ta jõuab need asjad tehtud, aga nagu tavaks, pikeneb nimekiri iga päevaga täiesti tavaliste asjade võrra – olla kohal, kui parima sõbranna laps sünnib, olla kohal kui kevadlilled õitsema hakkavad, olla kohal kui.. jne.

Minuarust on selle raamatu võlu lihtsus ja siirus, selle elulähedus ja reaalsus. Kurb raamat oli vist, aga mind kurvaks ei teinud, ei teagi miks.


Väga meeldis.

1 kommentaar:

  1. Olen ise juba kolmekümnendates ja käisin 12 a. lapsega koos raamatukogus, et talle noortekirjandust laenutada. Lõpuks olin see kes raamatu läbi luges. Ütleksin, et väga kurb lugemine. Ei ole kunagi ühtegi raamatut lugedes nii palju nutnud. Samuti ei meeldinud mulle raamatu lõpp. Paar rida oleks võinud kirjutamata jääda, selline tunne, et oli vaja leheküljed täita.
    Soovitan kindlasti lugeda, ei jäta külmaks. Pigem paneb elu üle järele mõtlema.

    VastaKustuta