08 veebruar 2014

Maria V. Snyder "Inside Out"

Inside Out (Inside Out Series)
320 lehekülge
I'm Trella. I'm a scrub. A nobody. One of thousands who work the lower levels, keeping Inside clean for the Uppers. I've got one friend, do my job and try to avoid the Pop Cops. So what if I occasionally use the pipes to sneak around the Upper levels? The only neck at risk is my own…until I accidentally start a rebellion and become the go-to girl to lead a revolution.

Mulle meeldib, kuidas Snyder kirjutab, seega pole eriti imestada, et üks tema teos jälle minu kätte sattus. Seekord süvenesin siis Insideri sarja (teine osa on „Outside In“) esimesse raamatusse ja pean ütlema, et see meeldis palju rohkem, kui minu viimati loetud Glass sari. Mingil määral on jäänud mulje, et Snyder üritab kõik oma peategelased ühesuguseks teha – vaprad, kangekaelased, jne. Yelena puhul oli see hästi. Opali puhul oli see nagu õhust võetud ja jättis külmaks. Trellale sobib see samuti, kuid loomulikult pole ta nõnda hästi välja tulnud kui Yelena. Mulle tundub üha enam, et Study sarja andis Snyder kogu oma hingest ja edaspidi on juba natukene vähem hinge sees. See ei tähenda muidugi, et see oleks halb, mida ta kirjutab. Lihtsalt selles puudub selline säde.

Raamatu tegevus toimub kuskil ei-tea-mis-ajal tulevikus, inimesed elavad kinnistes ruumides ja töötavad nagu orjad, aktsepteerides vaikides oma saatust, teadamata, et midagi muud võiks ka olla. Aga ometi on üks kangekaelne tüdruk Trella, kelle kuklas pitsitab pidevalt tunne, et see ei saa ometi olla elu, mida kõik elama peavad. Loomulikult on tema saatusesse juba ammu enne tema sündi sisse kirjutatud, et ta peabki asju muutma hakkama ja kõik muu tüüpiline. Olgugi, et tüüpiline, siis tüütu ja igav see polnud. Kõik need sündmused ja tegevusliinide arengud viisid üsna ettenägematutesse olukordadesse ja lõpp oli päris suur üllatus, seda ma poleks arvanud.

Põhimõtteliselt võtsin raamatu hommikul kätte ja lõpetasin ta veel samal õhtul. Samas ei tekkinud tunnet, et tahaks kohe järgmist osa kätte võtta. Järgmise osa võtsin kätte paar päeva hiljem, lugesin mõned peatükid ja sinna ta mul hetkel jäigi... Tundus lihtsalt, et see raamat oleks suurepäraselt ka üksikteosena figureerida suutnud. Teine osa tundub veidi üleliigne, aga kui ma selle taaskord kätte võtan ja läbi loen, eks siis saab täpsemalt arutleda, kas oli üleliigne või mitte.

Lühidalt öeldes – minule meeldis.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar