07 märts 2014

Cassandra Clare "Põrgusõdalased I: Kellavärgiga ingel"

400 lehekülge
Lightwood, Wayland, Herondale, Penhallow... Nimed, millega Cassandra Clare’i “Surmava arsenali” sarja lugejad on juba tuttavad, ilmuvad selles romaanis jälle nende ette – muutunud on ainult aeg ja koht, kus hargneb teose sündmustik. Nefilimide varasema põlvkonna võitude ja kaotuste tunnistajaks on kuninganna Victoria aegne udune London ning sündmuste keerises tüdruk Tessa. 
Saanud teda kasvatanud tädi surma järel Londonis elava venna saadetud laevapileti, sõidab neiu New Yorgist temaga kohtuma, ent ei leia Nate’i eest. Tessa on ihuüksi võõras linnas, teadmata oma sünget sünnisaladust ning oskamata aimata, et teda jahib tema erilise võime pärast okultistlike ringkondade mõjuvõimsaim isik – kurjakuulutav Magister.
Nagu juba sisututvustuseski öeldud, on tegemist sama maailmaga, milles elavad Clary Fray ja Isabelle Lightwood ja kõik meile juba tuttavad tegelased. Ainus vahe on selles, et loo tegevus toimub umbes kaks sajandit enne kõike seda, mis juhtus „Surmava arsenali“ sarjas. Selle sarja nimeks on "Põrgusõdalased" ja kokku on neid raamatuid kolm.

Millegupärast kipuvad kõik autorid ühte ja seda sama lugu läbi mitme erineva tegelase jutustama. Seekord tundub mulle, et raamatu peategelane Tessa on Claryga enam-vähem samast puust. Kummalgi neist pole oma tõelisest loomusest vähimatki aimu, aga mõlemas ilmneb sõdalane, kui aeg seda nõuab. Ühtlasi on üks noormees, kes pidevalt tusatseb ja teiste elu põrguks teeb ning samal ajal ei tea mitte keegi, mille pärast ta õigupoolest selline on. Siis on veel üks silmipimestavalt kaunis tütarlaps, kes on õrn kui lilleke, aga kõige selle all peitub temas jõhker sõdalane ja vägev varjukütt. Veel on üks üdini korralik noormees, kellest meie peategelane esialgu üldse välja ei tee, aga arvata võib, et kui asjad nii edasi lähevad, siis järgmises raamatus on ta juba vähemalt korraks selle täiuslikult hea ja hoolitseva noormehe kaisus..
Kas kordus? Jah.
Kas oli igav? Ei.
Kas oleks oodanud midagi uut? Nii ja naa.
Teades, et sarja tegevus toimub samas maailmas, kus eelmise sarja omagi, siis ei oodanud ma väga palju erinevusi eelmise sarjaga. Küll aga pani mind üllatuma eelmise sarjaga sarnased tegelased. Kui neist kõrvaltegelastest võiks mööda vaadata, siis Tessa ja Will olid teada küll kelle koopiad. Miskipärast näib mulle viimasel ajal, et autoritel on üha raskem oma esimestest peategelastest lahti öelda. Rhavale juba üks kord meeldis, küllap meeldib jälle. Tegelikult meeldibki, see pole vale. Aga samas ei avalda see eriti muljet. Maailmas on nii palju muid omadusi kui järjepidev süngus ja ääretult kiire olukorraga leppimise oskus.

Olgu, kui jätta kõrvale eelmainitu, siis peab tunnistama, et kaasahaarav oli see teos küll. Kuna varjudemaailm ja kõik see allilma teema on varasemast juba tuttav, siis oli sellesse raamatusse märksa lihtsam süveneda ja nii-öelda vooluga kaasa minna, kui „Surmava arsenaliga“ alustades.


Ääretult tore on muidugi ka see, et nõnda populaarseid ja kuulsust kogunud raamatuid ka meie emakeelde lõpuks tõlkima hakati :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar