10 märts 2014

Veronica Roth "Lahkulööja"

424 lehekülge
ÜKSAINUS VALIK VÕIB SIND MUUTA

Beatrice Priori Chicagos koosneb ühiskond viiest killast, millest igaüks kummardab ühte voorust: Siirad ausust, Isetud ennastsalgavust, Kartmatud vaprust, Sõbralikud rahumeelsust ja Erudiidid intelligentsust. Igal aastal peavad valimispäeval kõik kuueteist-aastased otsustama ühe killa kasuks, et pühendada sellele oma ülejäänud elu. Beatrice’i jaoks tähendab see oma perekonna juurde jäämist või siis otsust olla see, kes ta päriselt on – mõlemat ta ei saa. Tema valik üllatab kõiki, ka teda ennast.

Otsuse langetamisele järgnevate ränkraskete katsete ajal võtab Beatrice endale nimeks Tris ja annab koos teiste kandidaatidega endast kõik, et olla oma valiku vääriline. Kandidaatide vastupidavus pannakse proovile karmides füüsilistes katsetes ja pingelistes psühholoogilistes simulatsioonides, millel on mõne jaoks laastavad tagajärjed. Kuna katsed muudavad kõiki, peab Tris otsustama, kes on tema tõelised sõbrad ja kuidas mahub uude ellu armulugu kord ligitõmbava ja siis jälle teda marru ajava noormehega. Aga Trisil on ka saladus, mida ta varjab kõigi eest, sest teda on hoiatatud, et vastasel juhul võib teda oodata surm. Avastades, et näiliselt ideaalset ühiskonda ähvardavad lõhkuda rahutused ja teravnevad lahkarvamused, saab ta ühtlasi teada, et tema saladus võib aidata tal oma lähedased päästa… või siis hävitab hoopis tema enda.

Pärast „Näljamänge“ on hakanud tekkima palju sellist postapokalüptilist kirjandust. Mis juhtus kauges tulevikus, kui inimesed sõdisid ja end peaaegu väljasuremise äärele viisid ja kuidas kogu inimkond sellest õppis ja mis saama hakkas jne... See on ka üks taoline raamat. Ma ütlen kohe, et kui seda lugesin, siis aeg liikus natukene teises tempos. Mõtlesin paar peatükki enne magama minemist lugeda, et natukene aimu saada, millise raamatuga üldse tegemist on. Lõppes asi sellega, et kella vaatasin uuesti pool kolm öösel ja otsustasin, et kui ma vähegi järgmist tööpäeva vastu tahan pidada, siis on aeg magama minna.

Iseenesest polnud tegu mingi suurepärase üllitisega, vaid tavalise fantaasiaraamatuga nagu neid praegu ikka sadadade kaupa välja lastakse. Lihtsalt oli selline tahtmine näha, mis nüüd järgmisena edasi saab. Loomulikult ajendas mind pisut ka see, et märtsi lõpus jõuab kinodesse ka samanimeline film.

Ma ei hakka sarja lühikokkuvõtet tegema kuna kõige põhilisem ja olulisem on sisututvustuses tegelikult juba olemas.

Päris hea oli. Mitte midagi uut ega ülivapustavat, aga meeldiv lugemine. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar