08 aprill 2014

Cassandra Clare "Põrgusõdalased II: Kellavärgiga Prints"

416 lehekülge
Varrak
Victoria-aegse Londoni maagiast küllastunud allilma kistuna avastab Tessa Gray, et on hakanud järjest enam kiinduma Jemisse, aga haihtunud pole ka piinav tõmme seletamatult tujuka Willi poole. Midagi näikse Willis siiski pikkamööda muutuvat – müür, mille ta enda ümber on püstitanud, oleks nagu hakanud murenema. Kas Magistri leidmine võimaldaks hämaratest meeleoludest muserdatud noormehel vabaneda piinavatest saladustest ning annaks ühtlasi vastuse Tessa küsimusele, kes ta on ja mis on siin maailmas tema elu eesmärk? Tõeotsingud ähvardavad saada kolmele sõbrale hukatuslikuks: üks nende lähiringist osutub reeturiks ja Tessa ei suuda ikka veel oma tunnetes selgusele jõuda.

Mul ei ole autori kirjutamise kohta ühtegi uut sõna öelda – meeldib endiselt. Kui esimese osa puhul loetlesin ette mõned sarnasused esimese sarjaga, siis teise raamatu puhul tuleb öelda, et sarnasused jätkuvad… Küll aga olen päris kindel, et just Põrgusõdalaste sari on tugevam, kui Surmav Arsenal. Seda nii mitmeski mõttes. Esiteks meeldib mulle enam-vähem kõik, mis seob sarja viktoriaanliku ajastuga, see on lihtsalt nii huvitav ajajärk. Teiseks on selle raamatusarja peategelased veidi sümpaatsemad ja viisakamad (jällegi, ajastu eripära). Kolmandaks on kuidagi põnevam lugeda sarja, kui see maailm juba pisut tuttavam on (selle eeltöö tegi loomulikult ära Surmav Arsenal). Neljanaks tundub mulle, et kogu sarja sisuliin on rohkem läbi mõeldud ja planeeritud ehk siis kogu see jutt tundub olevat rohkem siduv. Ma võiksin ilmselt veel rohkem põhjuseid loetleda, aga tõsi on, et see sari tundub kogu oma olemusega lihtsalt natukene sümpaatsem.

Raamat ise on selline nagu Cassandra raamatud varem ikka olnud on – põnev, tegevust täis ja igavust ei paista ühestki otsast.

Taaskord tuleb rinda pista armastatud inimese reeturlikkusega, mõne inimese paratamatu kaotusega ja tõdemusega, et siiani pole selge, kes Tessa Gray päriselt siiski on. Samuti kulmineerub raamat huvitava ent üsna ootuspärase armukolmnurgaga. Mitte midagi uut, samas endiselt üsna põnev. Ei tea kui kauaks, aga praegu… Jääme ootama kolmandat osa. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar