02 juuni 2014

James Dashner "Labürindijooksja"

383 lehekülge
Tänapäev
Kui 16-aastane Thomas liftis ärkab, mäletab ta vaid oma eesnime. Aga ta pole üksi. Kui lifti uksed avanevad, leiab Thomas end suurel kiviseintega ümbritsetud väljakul teiste poisse seas. Just nagu Thomas, ei mäleta ka välujad (nii nad ennast kutsuvad), miks või kuidas nad sinna sattusid. Kõik, mida nad teavad, on see, et igal hommikul avanevad neid ümbritseva labürindi kivist uksed. Ja igal ööl need sulguvad. Keegi ei taha pärast pimeduse tulekut labürinti lõksu jääda.

Pikka aega kõndisin sellest raamatust lihtsalt mööda, tundus põnev küll, aga tagakaanel olen sisukirjeldus jättis kuidagi ükskõikseks. Lõpuks, olles paljude teiste raamatusõprade arvustusi lugenud, otsustasin ka selle teose kätte võtta. Huvitav asi selle raamatu juures on see, et pole aru saada, millal ja kus tegevus toimub. Minevik, tulevik.. olevik? Mingi paralleelmaailm? Lõpus saab selle kohta selgemaid vihjeid, aga mingit konkreetset perioodi ei mainita.

Raamat oli põnev ja kaasahaarav, aga ometi pidin ma üsna pikalt mõtlema enne, kui raamatu kätte võtsin. Ei, see polnud igav ega midagi, aga see polnud minu jaoks nii põnev, et oleks kohe ja silmapilk tahtnud teada, mis edasi saab. Mõne raamatuga on nii, et enne ei saa käest ära panna, kui lõpplahendus pole teada. Lihtsalt ei saa. Selle raamatu sai käest ära panna küll, isegi kõige põnevama koha pealt.

Tegelikult on see hästi filmilik raamat. Selles mõttes, et seda lugedes juba jooksevad pildid silme eest läbi. Ja loomulikult (nagu see viimasel ajal väga moes on) on sügisel oodata filmi!

Raamat ise jutustab Thomasest ja teistest temavanustest poistest, kes on end täieliku mälukaotusega leidnud kuskilt Glade-ist. Glade-i ümbritseb labürint, milles elavad koledad kollid, kes neid nõelata ja tappa tahavad. Mitte keegi ei saa aru, mida nad seal teevad, aga kõik üritavad rohkem või vähem valitsevate oludega kohaneda. Grupp poisse töötab selle nimel, et labürindist väljapääsu otsida ja just väljapääsu otsimine labürindis on raamatu läbiv teema.
Raamatu puhul on üsna uudne see, et kasutusele on võetud mitmed uued terminid nagu näiteks välujad, suhka, mögaja, känk jms. Need on poiste endi välja mõeldud terminid ja neid kasutatakse pidevalt – mille jaoks, saab juba ise lugeda.
Teose suurim väärtus on ilmselt selle lõpp. Kui muidu jättis raamat mind üsna külmaks (poolsoojaks), siis lõpp tekitas igatahes soovi ka järgmine osa kätte võtta.

„Labürindijooksja“ on esimene raamat triloogias, lisaks on ka eellugu „The Kill Order“. Teine raamat kannab originaalis nime „The Scorch Trials“ ja kolmas osa „The Death Cure“.  Loodame, et kõik osad jõuavad ka eesti keelde. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar