07 august 2014

Kristin Gier "Rubiinpunane"

312 lehekülge
Sinisukk
16-aastane Gwendolyn teab, et mõnel tema suguvõsast on iseäralikud võimed, kuid ta elab teadmises, et imepärase geeni kandja on kaunis nõbu Charlotte, mitte tema. Gwendolyn tunneb end aeg-ajalt siiski kuidagi iseäralikult ning satub ühel päeval ootamatult 18. sajandi alguse Londonisse. Selgub, et just Gwendolyn on perekonna kõige salapärasem liige ja pärinud ajaränduri geeni. Miks oli ema tema sünnikuupäeva varjanud? Kas Gwendolyni ema üldse oli tema pärisema? Mis juhtus ajamasinaga? Gwendolyn ja Gideon – poiss, kes on pärinud ajaränduri geeni isaliini pidi ja kes on Gwendolyni arvates paras ennasttäis ninatark– , seiklevad ajas koos ja püüavad neile ja veel paljudele muudele küsimustele vastuseid leida ning välja selgitada, keda nad minevikus ja olevikus usaldada võivad.Menukate romaanide autor Kerstin Gier (sünd 1966) alustas kirjutamist 1995. aastal. „Rubiinpunane” on noorsoole mõeldud fantaasiatriloogia esimene romaan. Raamat on tõlgitud rohkem kui 25 keelde ja 2013. aastal valmis teose põhjal ka film.

Jälle üks selline ühe õhtu lugemine juhul, kui mitte midagi paremat pole teha. Sobis küll. Tegelikult täitsa meeldis, kuigi veidi magedavõitu oli küll. Selles mõttes, et mitte midagi erilist, samas küllaltki eriline. Saa siis aru… Nõidadest ja vampiiridest on omajagu kirjutatud, aga ajarändajate kohta olen üsna vähe lugenud (veel – mine tea, äkki uus trend saabumas?).

Karakterite kohta võin öelda nii palju, et minu jaoks olid nad täiesti sisutühjad. See tädi Maddy tundus põnev(am), aga Gwen ja Gideon olid küll tükk tühja kesta. Tavalised teismelised, kes ilma mingi nähtava põhjuseta raamatu lõpus üksteist heldinult vahivad. Võin kihla vedada, et lõpuks on nad maailma suurimad armunud. Pahalane tundus olevat mingit sorti krahv minevikust, aga mul on tunne, et paha tegelane on hoopis see oravasilmne õpetaja. Ma ei tea, sellised niššid tunduvad nii kulunud, aga tavaliselt on taolistes raamatutes alati mingi etteaimatav nõks küljes. Siiski, ei tea ju enne, kui kõike pole lugenud. Kaks veel minna – ei tea kas need eesti keeles ka ilmuvad, sest kirjastus on Sinisukk ja nende kodukas tavaliselt eriti palju infot ei anna. Aga loodame, et kui juba on alustatud, siis ka lõpetatakse. Fännklubi on ju üpris suur!

Tegemist on triloogiaga, valminud kaks filmi, teine osa neist esilinastub tuleval nädalal Saksamaal. Filme pole veel näinud, aga esimene osa ootab mind juba rõõmsasti.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar