27 august 2014

Sophie Kinsella "Kas mäletate mind?"

Kas mäletate mind?
382 lehekülge
Ersen
Lexi ärkab haiglavoodis pärast autoavariid ja mõtleb, et on 2004. aasta ja et ta on 25-aastane naine, kes elab kohutavat armuelu. Kuid oma jahmatuseks saab ta teada, et käes on 2007. aasta – et ta on 28-aastane, et ta on osakonnajuhataja – ja et ta on abielus! Hea välimusega miljonäriga! Ent kui ta saab oma uuest minast rohkem teada, ilmuvad täiuslikku ellu mõrad. Kõik ta vanad sõbrad vihkavad teda. Ta töökohale heidab silma konkurent. Seejärel osutub seksikas, sasipäine kutt kellekski... ja lõhkeb uus pomm.

Siit tulebki teine Kinsella kohe otsa… See sobis mulle, eriti kuna tunnen praegu, et tahan ekstra palju naistekaid ja kogu seda östrogeenimöllu (aga nii kaugele ma veel ei lähe, et Cosmo pihku võtaks...). Mul ei tekkinud selle raamatuga mingeid erilisi tundeid, eks ta oli nagu oli. Idee poolest küll mitte eriti originaalne, aga siiski loetav ja mingis mõttes nauditav. „Mingis mõttes nauditav“ tähendab selle raamatu puhul, et seda lugedes sai end täiesti välja lülitada ja lihtsalt lugeda, see ei nõudnud isegi kaasa mõtlemist. Ainus asi, mis vahepeal nina kirtsutama ajas, olid  kirjavead ja tunne, et raamat on toimetamata jäänud.

Sisu – mitte kuigi originaalne, aga siiski õnnestunud. Ärkab naine üles, 28-aastane, eduka karjääriga ja oma unistuste mehega abielus. Ainus iva on selles, et see kõik oleks justkui üleöö tekkinud, magama jäi ta 25-aastasena ja ärkas kolm aastat vanemana. Ma ei tea mida ise selles olukorras teeksin ja kas käituksin sama veidralt, aga kohati jäi mulle mulje, et tegemist pole mitte 25, ega isegi ka 28-aastase naisterahvaga, vaid hoopis 16-aastase tüdrukuga.

Ma olen tunduvalt paremaid „naistekaid“ lugenud, aga liiga hullult see mulle ajudele käima ka ei hakanud. Päris hea oli seda lugeda, aga siiski pigem mitte selle sisu, vaid rohkem olustiku pärast, mis lugemise ajaks tekkis – vaikne diivanil lösutamine, vihmasabin (mis muutus päris plädinaks lõpuks), tee, küünlad ja lõõgastumine... Niimoodi meeldis küll.  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar