19 august 2014

Sophie Kinsella "Ostuhullu pihtimused"

OSTUHULLU PIHTIMUSED pilt
464 lehekülge
Ajakirjade kirjastus
Becky Bloomwoodil on kõik, mida üks kahekümne viie aastane tütarlaps võiks elult tahta – üürikorter Londoni trendikas linnaosas, trobikond heal järjel sõpru ja viimase moe järgi garderoob. Paraku ei saa Becky seda kõike endale lubada. Becky töö finantsajakirjanikuna Eduka Säästmise ajakirjas on surmigav ja väikesest palgast ei jätku elamisekski, ent ei saa ju ükskõikselt mööda kõndida ideaalselt sobivast kingapaarist või jumalikust siidsallist! Viimasel ajal pommitavad pangad Beckyt masendavate kirjadega – paljalt oma võlasummade nägemisest tabab ajakirjanikku paanikahoog. Panganõuete ignoreerimine muutub leidlikule Beckyle järjest raskemaks. Ta püüab raha kokku hoida, üritab isegi rohkem teenida – kummastki ei tule midagi välja. Ainus lohutus on endale osta kasvõi mõni pisiasi...
Viimaks avaneb Beckyl võimalus kirjutada juhtumist, mis talle tõeliselt hinge läheb. Esilehe artikkel paneb laviinina veerema sündmused, mis muudavad jäädavalt tema ja teda ümbritsevate inimeste elu...

Võtsin raamatu kätte samanimelise filmi pärast ja kuigi ma ei mäleta filmi täpsemalt, siis tean, et see meeldis mulle. Küll aga ei mäleta, et sisuliin täpselt samasugune oleks olnud… ? See selleks. Raamat jättis tõesti sellise mulje, et noh, ongi päris ostuhullu pihtimised, sest hull ostmise järgi oli ta raudselt.  Mind hämmastasid pidevalt tema igasugused õigustused ja põhjendused miks tal mingit asja vaja läks. Kui aus olla, siis see tema õigustamine ja ratsionaliseerimine oli päris silmapaistev ja mingil hetkel ma lihtsalt ootasin, mida ta järgmiseks välja mõtleb. Kuidas võib üks inimene heast peast olla täiesti kindel, et võidab loteriiga 10 miljonit? Või kuidas ta saab olla täiesti õnnelik selle üle, et ta peab ostma mitu purki kreemi selleks, et saada mingi mõttetu kosmeetikakott. Enamus inimesed tunnevad selles ära vana hea reklaamitriki, aga Becky nägis sellistes pakkumistes maailma parimaid ja ülimalt vastupandamatuid võimalusi. Minu jaoks oli selle tegevusliini jälgimine ikka üsna koomiline, juba seetõttu, et oloen peategelasega samas vanusegrupis ja ma lihtsalt ei suudaks ette kujutada, et võiksin nii palju mingite täiesti ebavajalike asjade peale kulutada.

Sellegipoolest oli seda üsna koomiline lugeda, kohati kurblikult koomiline, aga kuna see oli niivõrd üle võlli keeratud, siis jäin lihtsalt peategelasele lõbusalt kaasa elama. Üks asi meeldis mulle väga – ka kõige sügavamas meelehärmis tundus mulle, et Becky optimism ja heatujulisus ei kadunud täielikult ära. Teine võimalus on see, et autor lihtsalt kirjutas nii koomiliselt, et tundus nagu kõik olekski üks suur nali. Kuigi Beckyl oli ilmselt mingi sügavam ja psühholoogilisel tasandil sõltuvus, siis suutis ta selle lõpuks enam-vähem ohjata (aga vaid enam-vähem).


Becky tegi ennast raamatus üsna palju maha. Mitte nüüd otseselt ja julmalt, aga ta mainis pidevalt, et on liiga rumal, et saada aru oma tööst. Lõpuks selgub loomulikult, et nii rumal ta siiski polegi ja kuigi see võis olla pisut ettearvatav, siis minule see lüke meeldis. Ta võib ju olla tark ja ostuhull, aga rumal ja ostuhull tundub palju-palju hullem kombinatsioon. Kuigi loomulikult võiks arutleda teemal - Kas tema põhjendused ostmiseks on absoluutselt rumalad või geniaalsed? Geniaalsed seetõttu, et ta suudab iga asja vajadust ja olulisust ratsionaliseerida. Rumal... noh, ausalt öeldes täpselt samal põhjusel. Kumb ta siis nüüd olla võiks..?

Mis puutub sellesse, et sama sarja raamatuid on praeguseks juba seitse, siis ütlen kohe, et ei kavatse neid kõiki lugeda. Põhjus on lihtne: kuigi ühe-kahe-kolmekordseks lugemiseks käib taoline ohjeldamtu shopingusaaga küll, siis vaevalt, et seitsmeks raamatuks midagi asjalikkukokku saab kirjutada. Lugesin kõikide raamatute sisukirjeldused läbi ja kuigi teema tundub arenevat ja asi liigub tavalisest ostumaaniast edasi, siis on see siiski kaheldav, et asi suudaks säilitada oma originaalsuse, kui seda järjepanu seitse tükki välja tuleb. See pole ometi Harry Potter (sssh! Ei naera!). Sellegipoolest olen juba järgmise raamatu raamatukogus broneerinud ja vähemalt selle loodan samas vaimus ühe õhtuga kenasti läbi lugeda.  

Siin on antud raamatute järjestus:
Confessions of a Shopaholic (2000) – eestis „Ostuhullu pihtimused“
Shopaholic Abroad (2001) – eestis „Ostuhull välismaal“
Shopaholic Ties The Knot (2001)
Shopaholic & Sister (2004)
Shopaholic & Baby (2007)
Mini Shopaholic (2010)
Shopaholic to the Stars (2014)

Esimese Kinsella kogemuse põhjal laenutan ilmselt ka tema teisi raamatuid. Asi pole selles, et mulle nüüd hirmus meeletult avaldaks muljet tema kirjastiil (pealegi on seda tõlkes üsna raske aru saada), vaid lihtsalt tõsiasjast, et tema tööd näivad olevat kerged lugeda & lihtsad seedida. See mulle hetkel sobib :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar