07 september 2014

Amanda Hocking "Äravahetatud"

ÄRAVAHETATUD pilt
304 lehekülge
Ajakirjade kirjastus
Amanda Hocking on kirjanduse sensatsioon ‒ tema romaanid on müünud miljoneid koopiaid üle kogu maailma. Ja just „Äravahetatud” on raamat, millest see fenomen alguse sai.
Kui Wendy Everly oli kuuene, püüdis ema teda tappa, kuna arvas, et Wendy on koletis. Üksteist aastat hiljem avastas Wendy, et emal võis tõepoolest õigus olla. Ta ei olnudki inimene, kelleks oli end kogu elu pidanud – ja kõike seda ainult Finn Holmes’i pärast.
Wendyle tundub, et Finn on mõistatuslik mees, kes teda pidevalt jälgib. Iga kohtumine jätab Wendyle sügava mulje ... kuigi see on arvatavasti rohkem, kui ta eales tunnistab, seotud tema meeletu iluga. Ei lähe kaua, kui mees tõe paljastab ‒ Wendy vahetati sündimisel ära ja Finn tuli teda koju viima.
Nüüd on Wendy teel maagilisse maailma, mille eksisteerimisest tal isegi aimu ei olnud. Maailma, mis on samaaegselt nii hirmutav kui ilus. Maailma, kus ta peab vana elu maha jätma, et avastada, kelleks oli määratud tegelikult saama.

Tegelikult polnud mul plaanis seda raamatut lugeda, aga kuidagi juhtus ikka nii, et see mulle kätte sattus. Mulle ei meeldinud see hirmus paks „Pimeduse kangelanna“ või mis ta nüüd oligi, aga see oli veel hullem. Tõsiselt.. Trollide teemast saan ma veel aru. Vampiiridest, libahuntidest, haldjatest ja kõigest sellest on juba räägitud, seega nüüd siis trollid. Midagi uut annab alati leiutada (nagu näha). Aga sellegipoolest- vahest ehk ei tasuks?

Ma ei hakka pikalt rääkima sellest, kui vigaselt see raamat tõlgitud oli või kui palju selles kirjavigu leida võis. See andis halva sisuga raamatule lihtsalt veel ühe miinuse.

Raamat oli halb. Halvasti kirjutatud, halvasti toimetatud, halb, halb, halb.

Ma ei taha sellest isegi pikemalt kirjutada. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar