30 oktoober 2014

Kiera Cass "The Selection" ehk "Väljavalitu"

336 lehekülge
Harper Teen
Kolmekümne viie tüdruku jaoks on Valik erakordne võimalus – ainus väljapääs neile sündides ette kirjutatud saatusest. Mõelda vaid! Kanda printsessikleite ja kiiskavaid kalliskive. Elada palees ja võidelda võrratu prints Maxoni südame pärast. Aga America Singeri jaoks on see õudusunenägu. Esiteks tähendab see lahkumist tema suurest armastusest Aspenist – mehest, kes kuulub temast aste madalamasse kasti. Ja teiseks kodu maha jätmist, et konkureerida krooni nimel, mida ta sugugi ei ihalda. Rääkimata elamisest palees, mida igast suunast ründavad mässajad.
Aga siis kohtub America prints Maxoniga. Vaikselt hakkab ta mõistma, et tulevik, millest ta kunagi isegi unistada ei tahtnud, võib olla võrratum kui kõik muu, mida ta seni elus nii tähtsaks ja kindlaks oli pidanud.

Lugesin antud raamatu läbi ingliskeelsena, aga ka eesti keeles on selle sarja esimene osa samuti ilmunud.
Olin positiivselt üllatunud. Mitte nii, et raamat üllatusest käest kukuks, aga meeldivalt üllatunud siiski. See on jälle üks selline teos, mille tegevus toimub kuskil kauges-kauges tulevikus pärast nelja maailmasõda üsna rahutul ajal. Naerma ajas mind peategelase nimi- America. See vist suured eelarvamused mulle sisse pookiski. Kujutasin mingit ekstra patriootlikku ja tobedat raamatut ette, aga nii ei ole. Pigem on raamatus asi tõesti, nagu ka pealkiri viitab, tegemist valikuga. Abikaasa valikuga printsile, kui nüüd täpsem olla.
VÄLJAVALITU pilt
300 lehekülge
Pikoprint
Selle sisu oli lihtsamat laadi põnev ja kaasahaarav, magama ei suutnud õigel ajal kohe kuidagi minna ja teise raamatu olen juba pooleldi läbi lugenud. Põnev, aga mitte intensiivselt ja meeli erutavalt, vaid noh, lihtsalt põnev. Aga selline põnevus käib ju ka.
Mina oma armukolmnurgaga jälle. Ohh, jah. Jälle need kolmnurgad ja nelinurgad ja kolmkümmendviisnurgad.

Muidu meeldis küll. Peamine sihtgrupp ilmselt 15–18 aastased tütarlapsed, aga selle kohta siiski üsna viisakas teos. Sellist tühja pläma ja asjatut kekutamist ei olnud, pigem oli peategelane positiivselt täiskavanulik. Need välimuse muutused ja kleidi kirjeldused jäid ilusti lubatud piiridesse ja otseselt domineerima ei hakanud, ei tekkinud tunnet, et loeks pisikeste tüdrukute unejuturaamatut printsessiks saamise kohta.


29 oktoober 2014

S. E. Green "Tapjainstinkt"

Tapjainstinkt
205 lehekülge
Helios kirjastus
Ta pole pahatahtlik, aga tal on teatud… tungid.
 Lane on tüüpiline teismeline: tal on armastav pere, ta õpib hästi, töötab kooli kõrvalt kohalikus loomakliinikus ja harrastab võitluskunste. Tema salajane kirg on aga sarimõrvarite uurimine. Ta mõistab neid ja teab, kuidas nad mõtlevad.
 Miks?
 Sest ka tema võib olla üks neist.
 Lane kasutab oma tumedat poolt selleks, et jahtida kurjategijaid ning mõista kohut, kui õigussüsteem seda ei tee. Omakohut pidades on aga mõrva toimepanemine vaid juuksekarva kaugusel. Iga sööstuga muutub üha raskemaks säilitada enesekontroll. Ja siis kaob üks noor lasteaiakasvataja. Ta naaseb... tükk tüki haaval.

Lane asub õhinal taga ajama tema kodulinna jõudnud sarimõrvarit, kuid mässib end ohtlikku valede võrku, mis puudutab ta bioloogilist isa ja tüdruku hämarat minevikku. Kui Timukaks kutsutav sarimõrvar lõpuks ise Lane’iga ühendust võtab, teab Lane, et ta pole enam nähtamatu ega väljaspool ohtu. Nüüd peab ta kasutama oma erilisi andeid, et teada saada tapja isik, enne kui temast või kellestki ta lähedasest saab järgmine ohver.

17-aastane Dexter. Väike copycat.

Mul on tunne, et see raamat oleks võinud väga hea olla, kui see olnuks tunduvalt põhjalikum. Hetkel jääb sellest väheks. Kogu sündmustik, selle intensiivsus ja pingelisus on surutud kokku 200 lehekülje sisse, mis ilmselgelt ei kata pooltki seda, mida lugeja võib-olla teada tahaks.
Lane mainib vaid põgusalt seda, miks tal sellised tungid on, aga ei süüvi sellesse eriti põhjalikult, ta ei räägi väga palju oma perest, kuigi on näha, et oma kummalisel moel ta hoolib neist (eriti õest-vennast). Ma võin lugeda kümme raamatut haldjaprintsessidest ja kaunitest hingepiinadega ebapopulaarset ja tarkadest tüdrukutest, aga see on nii tavaline ja ootuspärane. Keegi ei kirjuta sellest, et ühe 17-aastase hingeelu võiks olla nii keeruline ja vägivaldne. Ma ei tahaks sellest väga tihti lugeda, sest see on siiski päris sünge ja pikemas perspektiivis võib muutuda üsna morbiidseks, aga kindlasti oleks meeldinud mulle, kui see raamat oleks olnud kolm-neli korda mahukam.
Lõpplahendus polnud sugugi üllatav- aimasin taolist lõppu juba umbes teisest leheküljest. Kuigi lõpplahendus oli väga ootuspärane, köitis mind rohkem siiski Lane isiksus ja mõttemaailm, seega raamat oma sisu poolest minu jaoks igavaks ei jäänud.

Aga nüüd üks üllatusfaktor! (see üllatuse osa oli nali, muideks)
Tuleb järg.

Jah, mulle oleks meeldinud tunduvalt mahukam esimene osa, aga ma ei ole teise osa suhtes kuigi kindel. Mõnes mõttes mind intrigeerib see mõte, et saame Lanest veel lugeda, teisalt aga ei arva ma, et sellisest raamatust oleks vaja hakata tegema mingit triloogiat… Siiski ootan ma järgmise raamatu ilmumist põnevusega ja loodan, et see, mis esimesest osast puudu jäi, saab teises osas ära selgitatud. Kindel see, et Lane on esimese-teise raamatu vahele jääval ajal jõudnud midagi korda saata…

Ahjaa, raamat ei ole soovitatav alla 14-aastasetele ja sellega ma pean nõustuma. Pole vaja ennast traumeerida. 

25 oktoober 2014

Pimekohting raamatutega..?

Tavaliselt olen üritanud hoida oma blogis kindlat joont - jutt käib ainult nendest raamatutest, mida lugenud olen. Aga... aga ma ei saa sellest mitte kirjutada! See on nii tore üritus. 

Lugesin ükspäev kohalikust lehest, et raamatukogus on selline tore kuu, kus saad laenutada kinnise paki raamatuid. Alles kodus saad teada, mille sa laenutanud oled  ehk siis tõesti nagu päris pimekohting. Mulle meeldivad väga sellised algatused ja loomulikult läksin ise ka usinasti raamatukokku endale pakki valima :)

Valikus väga palju pakke ei olnud, aga siiski piisavalt, et väikeste vihjete põhjal oma valik teha. Iga paki küljes oli silt, millest võib sisu kohta väikese vihje saada. Minu väljavalitu kandis vihjet "Jah, ilma naisteta... (perele)". Eeldasin, et selles on naistele mõeldud raamatud, sealhulgas pisikestele naistele (kuna see on ju perele...). 

Ja panin täppi!

Pakikeses oli kaks raamatut ja DVD "Arabella, mereröövli tütar". Ma pole seda filmi ei-tea-mis-ajast näinud ja olin ausalt öeldes selle üle vist kõige rõõmsam, sest nüüd ongi mul kavas see DVD masinasse torgata ja filmi vaatama hakata. Mis puudutab raamatuid, siis nendeks olid "Õnn on otsuse küsimus ehk need asjad, mida üks ema oma tütrele õpetada ei jõudnud" ja 50 klassikut sarjast "Naised: maailma tuntumaid naisi". Sirvin ma neid kindlasti, kuid otsast otsani läbi ei loe. 

Ma pean tunnistama, et olen oma pakiga väga rahul, see on läbi mõeldud ja on aru saada, et raamatukoguhoidjad on seda asja mõttega teinud, mitte lihtsalt suvalisi teoseid pakki loopinud. 
Kahjuks kestab see tore pimekohtingukuu ainult oktoobri lõpuni... Mulle vist meeldiks iga kord raamatukogus käies üks selline tore pakikene kaasa haarata!

Jään igatahes järgmist sellist aktsiooni ootama või ehk õnnestub mul isegi selle kuu sees veel korra raamatukogus käia. 


23 oktoober 2014

Ally Condie "Matched"

369 lehekülge
Dutton Juvenile
Cassia has always trusted the Society to make the right choices for her: what to read, what to watch, what to believe. So when Xander's face appears on-screen at her Matching ceremony, Cassia knows with complete certainty that he is her ideal mate... until she sees Ky Markham's face flash for an instant before the screen fades to black.
The Society tells her it's a glitch, a rare malfunction, and that she should focus on the happy life she's destined to lead with Xander. But Cassia can't stop thinking about Ky, and as they slowly fall in love, Cassia begins to doubt the Society's infallibility and is faced with an impossible choice: between Xander and Ky, between the only life she's known and a path that no one else has dared to follow.

Vaatasin ükspäev, et e-luger seisab täitsa nukralt riiulis ja hakkab juba vaikselt tolmukihi alla mattuma. See ei lähe mitte... Võtsin selle siis kätte ja valisin üsna huupi ühe raamatu, mida lugeda. Sattusin jälle triloogia peale ja hakkasin kõva häälega naerma. Küll neid triloogiaid ikka vorbitakse teha, täitsa lõpp. Ma isegi ei oska ligilähedaseltki arvata mitu sarja mul hetkel pooleli on. Vähemalt pooled on mul peast täitsa pühitud.
Seekord võin vist öelda, et kui nüüd selle triloogia korraga läbi saab loetud, siis on hästi. Esimene raamat läks igatahes väga libedasti kuigi pean ütlema, et see polnud väga põnev. Mitu korda tundus mulle, et selline raamat on mulle paar korda varemgi kätte sattunud. Mida edasi, seda kindlamaks see tunne muutus. Ahsoo, jajah.. olen tõesti paar sellist raamatut läbi lugenud, pidin tunnistama, kui enda blogi arhiivi sirvisin. Lugu siis taaskord sellises reaalsuses, kus inimesed elavad nagu robotid ja teevad kõike, mida neile öeldakse. Esialgu oleks nagu utoopia, siis selgub et seal valitseb hoopiski despootia. Kah üllatust. Järgmine „üllatus“ on see, et peategelased osutuvad teisitimõtlejateks ja tahavad kõik maailmakorda muutma hakata. Siis ei puudu veel selline oluline osa nagu armukolmnurk (endiselt pole fänn), armunute vägivaldne lahutamine ja eksiil kuskil kauges ja ohtlikus kohas.

Kui nüüd kõik see kõrvale jätta, siis kindlalt võin öelda seda, et kuigi lugu ei üllata absoluutselt mitte millegagi, oli see sellegipoolest loetav. Omalaadsete raamatute hulgas on ta sellegipoolest pigem seal tagumises otsas... aga kellel huvi, siis miks mitte. 


EDIT 08.04.15 - Nüüd raamat saadaval ka eesti keeles kirjastus Pegasuse poolt nime all "Määratud".

20 oktoober 2014

Georgette Heyer "Saatana sigidik"

320 lehekülge
Ajakirjade kirjastus
Öös röövitud...
Intelligentne ja praktilise meelega Mary Challoner teadis, et saatanlik Dominic Alastair ehk markii Vidal, ei kavatse iialgi tema õega abielluda, hoolimata nende ema kosjasobitamise plaanidest. Niisiis otsustas Mary õde Vidali eest kaitsta.
Ent ta poleks ilmaski arvanud, et maruvihane aadlik ta röövida võiks! Tehes vastumeelselt seda, mis on tema kohus, ja taibates, kui ägedalt Mary oma vooruslikkust kaitseb, teeb markii talle abieluettepaneku.
Pärast kõiki teiste sepitsetud abieluplaane, millest Vidal oli seni puhtalt pääsenud, ei osanud mees arvatagi, et mõni naine talle eitavalt võiks vastata.
Jahmunud, võlutud ja vastupandamatut tõmmet tundev Vidal tõotab, et Maryst saab tema abikaasa. Isegi kui see neile mõlemale saatuslikuks saab...

Oh jummel, ma vist olen kinni mingis Heyeri ahelas. Paistab, et pean veel viimasegi eesti keeles ilmunud Heyeri nüüd ruttu läbi lugeda, siis saab teiste asjadega lõpuks ometi rahus edasi minna. Kui mul juba selline eesmärk on, et ühe kirjaniku kõik (eesti keeles) ilmunud teosed järjest ära loen, siis ega ma naljalt enam pidama ei saa. Kas kõik või mitte midagi. Õnneks ma endale äga tihti selliseid eesmärke ei sea, sest tegelikult on vähe selliseid kirjanikke, kelle puhul ma viitsiks kõik nende raamatud kaanest-kaaneni korraga ära lugeda.

„Saatana sigidik“ oli pesuehtne naistekas. Loomulikult on kõik Heyerid pesueht naistekad, aga sellele oli veel selline ekstra naisteka maik juures. Seekord polnud meie loo kangelane mingi romantiline ullike, vaid äkiline, vägivaldne ja ülbe jurakas, kes võlus naisi kiirelt ja massiliselt. Seekord ei olnud tegelikult meie loo kangelanna isegi alguses põhiline jututeema, tema ilmus alles ei-tea-mitmendas peatükis.

Noh, lõppude lõpuks oli see tavaline Heyer, mis on minu nädalavahetustel juba selliseks traditsiooniks on saanud. Väike kerge naistekas näpus ja mõnus muretu olek on garanteeritud. 

11 oktoober 2014

Georgette Heyer "Arabella"

304 lehekülge
Ajakirjade kirjastus

Vaese kirikuõpetaja vanim tütar, võluv Arabella, alustab oma esimest Londoni hooaega. Neiu, keda saatus on õnnistanud ilu, vooruslikkuse ja heasoovliku ristiemaga, ent kes oma lähedaste meelest käitub sageli üleliia impulsiivselt, satub peagi kokku Robert Beaumarisiga, kes on Londoni vallaliste härrasmeeste seas kõige ihaldatum abikaasakandidaat. Pärast seda, kui Beaumaris heidab Arabellale ette, et too on lihtsalt järjekordne ilus tüdruk, kes tema varandust jahib, laseb neiu end tõmmata sekeldustesse, millel võivad olla üsnagi ootamatud tagajärjed...

Jällegi üks Heyer. Ma võiks vist juba öelda, et jumaldan neid. Mulle tõepoolest meeldivad sellised raamatud! Need on nii armsad.
Heyeri kangelannad on alati nii jõulised, elegantsed, ettevõtlikud, uljad, siirad, armsad ja mida kõike veel!
Kuigi ükski Heyer raamat ei üllata enam, ei saa siiski väita, et need oleks kõik samasugused. Seniajani on kõik tema raamatud olnud täiesti erinevate sisuliinidega, kuigi kõikides on üks uljas kangelanne, kellesse tõenäoliselt mõni rikas härrasmees ära armub. Aga see käibki asja juurde.
Selles loos meeldis mulle näiteks koer. Totter on mõelda, et üks tavaline krants nii palju poleemikat võib tekitada. Saaks veel aru, et aadlike suguvõsad on olulised ja tähtsad, aga et koerte omad samamoodi uhked peavad olema...
Kardan, et minu jaoks muutub ühe või teise Heyeri raamatu eelistamine juba keeruliseks. Kõik on ühtemoodi meeldinud :)


Ja nüüd lähen ostan jägmise...