20 oktoober 2014

Georgette Heyer "Saatana sigidik"

320 lehekülge
Ajakirjade kirjastus
Öös röövitud...
Intelligentne ja praktilise meelega Mary Challoner teadis, et saatanlik Dominic Alastair ehk markii Vidal, ei kavatse iialgi tema õega abielluda, hoolimata nende ema kosjasobitamise plaanidest. Niisiis otsustas Mary õde Vidali eest kaitsta.
Ent ta poleks ilmaski arvanud, et maruvihane aadlik ta röövida võiks! Tehes vastumeelselt seda, mis on tema kohus, ja taibates, kui ägedalt Mary oma vooruslikkust kaitseb, teeb markii talle abieluettepaneku.
Pärast kõiki teiste sepitsetud abieluplaane, millest Vidal oli seni puhtalt pääsenud, ei osanud mees arvatagi, et mõni naine talle eitavalt võiks vastata.
Jahmunud, võlutud ja vastupandamatut tõmmet tundev Vidal tõotab, et Maryst saab tema abikaasa. Isegi kui see neile mõlemale saatuslikuks saab...

Oh jummel, ma vist olen kinni mingis Heyeri ahelas. Paistab, et pean veel viimasegi eesti keeles ilmunud Heyeri nüüd ruttu läbi lugeda, siis saab teiste asjadega lõpuks ometi rahus edasi minna. Kui mul juba selline eesmärk on, et ühe kirjaniku kõik (eesti keeles) ilmunud teosed järjest ära loen, siis ega ma naljalt enam pidama ei saa. Kas kõik või mitte midagi. Õnneks ma endale äga tihti selliseid eesmärke ei sea, sest tegelikult on vähe selliseid kirjanikke, kelle puhul ma viitsiks kõik nende raamatud kaanest-kaaneni korraga ära lugeda.

„Saatana sigidik“ oli pesuehtne naistekas. Loomulikult on kõik Heyerid pesueht naistekad, aga sellele oli veel selline ekstra naisteka maik juures. Seekord polnud meie loo kangelane mingi romantiline ullike, vaid äkiline, vägivaldne ja ülbe jurakas, kes võlus naisi kiirelt ja massiliselt. Seekord ei olnud tegelikult meie loo kangelanna isegi alguses põhiline jututeema, tema ilmus alles ei-tea-mitmendas peatükis.

Noh, lõppude lõpuks oli see tavaline Heyer, mis on minu nädalavahetustel juba selliseks traditsiooniks on saanud. Väike kerge naistekas näpus ja mõnus muretu olek on garanteeritud. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar