31 detsember 2014

Veronica Roth "Murdmatu"

416 lehekülge
Pegasus kirjastus
Mis siis, kui kogu su maailm põhineb valedel?
Kildadele tuginev ühiskond, millesse Tris Prior kunagi uskus, on hävinenud – selle on purustanud vägivald ja võimuvõitlus ning kaotused ja reetmine. Kui Trisile tehakse ettepanek uurida maailma, mis jääb väljapoole tuttavaid piire, on ta seega igasuguse kahtluseta nõus. Ehk teisel pool tara leiab ta koos Tobiasega uue, kergema elu, vaba valedest ja valusatest mälestustest?
Kuid Trisi ees ootav uus maailm on veel keerulisem kui see, mille ta seljataha jättis. Ta saab teada asju, mis muudavad igaveseks neid, keda ta armastab. Taas kord peab Tris asuma võitlusesse inimloomusega – ja iseendaga – ning seisma silmitsi võimatuna näivate valikutega. Ta peab leidma tee, kuidas jääda kindlaks vaprusele, truudusele ja armastusele.

Üksainus otsus
Üksainus otsus võib sind muuta
Üksainus otsus võib sind hävitada
Üksainus otsus näitab ära, kes sa oled

Pärast mitut nädalat olen lõpuks hakkama saanud millegi sellisega, mis juba rohkem minule sarnaneb– lõpetasin raamatu. Asi polnudki nii hull (tegelikult). Asi oli lihtsalt selles, et pärast paari igavat peatükki ei leidnud ma enam endas seda soovi, et raamat ühe ropsuga ära lõpetada. Eile võtsin end kätte ja lugesin suhtelises igavuses ja niheledes pool raamatut läbi. Täna õhtul otsustasin asja ära lõpetada ja võtsin ette teise poole raamatust. See oli veidi kiirem minek, aga ma pean tunnistama, et asi kiskus viimases raamatus ikka väga igavaks. Ma ei oska öelda, milles asi oli. Kas tegelaste käitumine oli juba nii etteaimatav ja tuttav, et see ei pakkunud piisavalt põnevust ja ootusärevust, isegi mitte päris lõpus? Igal juhul tundus „Murdmatu“ mulle igav. Polnud enam midagi oodata, peaaegu iga käik oli ette teada ja tegelikult on kogu see märul teises-kolmandas raamatus enam-vähem üks ja see sama tulistamine, jooksmine ja elu üle mõtisklemine, lihtsalt asukohad on igas raamatus erinevad.
Mida ma arvan lõpust... See oli päris hästi ette teada, või mis? Eriti pärast teist osa.
See sari on olnud algusest peale üsna sünge, kuid piisavalt lapsemeelne. Ma ei oska seda hästi seletada, aga nii mulle tundub. Kui sa kedagi armastad, siis ta sureb. Kui sa kedagi vihkad, siis ta jääb tõenäoliselt ellu, aga võib karistada saada. Kui sa pead mõistlik olema, siis sa ei suuda seda, sest kogu maailma probleemide kõrval vaevled sa armuvaludes. Kui sa kedagi armastad, siis ta reedab su. Kui sa kedagi vihkad, jääb ta ellu ja elab oma loorberitel edasi. Kui sa pead kahe halva vahel valima, valid sa sellise halva, mis sinule kõige rohkem halba teeb, sest see teeb teistele kõige vähem halba. Kogu aeg üks ja sama muster ja täpselt sellises järjestuses muudkui edasi-tagasi. See on nii lihtsakoeline, aga mõjub pisaranäärmetele kõige parimini, eks.

Selle raamatu puhul meeldis mulle see, et vahelduseks Trisile olid saadaval ka Tobiase mõtted. Väike vaheldus selleks raamatuks, aga see oleks võinud ka eelnevates osades nii olla.

Üldiselt on mul selle triloogiaga selline tunne, et filmid on sel korral paremad kui raamatud. „Lahkulööja“ oli raamatuna ise ka põnev, aga teised kaks osa on mind paberil üsna ükskõikeseks jätnud. Ülejäänud filmide kohta selgub siis tulevikus, aga loota/karta on, et need on põnevamad kui raamatud.


27 detsember 2014

Uuel aastal uue hooga!

Möödunud on pikad nädalad ajast, mil viimati ühe raamatu tervenisti läbi lugesin. Olen mitut alustanud, aga kõik on siiani kapile seisma jäänud. Hetkel seisab minu kapil juba tükk aega „Dracula“, „Murdmatu“, „Wolf Hall“ ja e-lugeris on mul pooleli miski jõuluraamat, mida ma tõenäoliselt enam ette ei võtagi, sest nooh, jõulud on läbi ja muul ajal ma selliseid konkreetseid jõulukaid väga lugeda ei tahagi. Peale selle konutab e-lugeris veel paar pooleli olevat teost, mille sisu ma enam ammugi ei mäleta.

Seega hakkasin nüüd mõtlema, mis edasi? Ilmselgelt on mul mingi suuremat sorti motivatsioonipuudust või muud taolist, sest mitte kunagi varem pole mu lugemiste vahele nii palju tühja aega jäänud (ega ka üle ühe-kahe poolelioleva raamatu riiulis olnud). Ilmselgelt on mul plaanis kõik pooleliolevad (paber)raamatud läbi lugeda, aga mis siis edasi... Tahaks ju midagi sellist, mis mingit väljakutset pakub, või mis?

Täiesti suvalisel hetkel eilse päeva jooksul otsustasin googeldada listi ’best books’ ja lasta end tuttavatest pealkirjadest kaasa viia. Minu üllatuseks või  vähemalt kergeks imestuseks oli parimate raamatute nimekirjas palju selliseid, millest ma isegi kuulnud pole. Loomulikult oli suures koguses ka neid, mis juba praegu minu lemmikraamatute nimistus on, aga nendest ma kas olen juba rääkinud või pole siiani pidanud vajalikuks rääkida. Praegu ka ei pea. Küll aga oli hulk selliseid raamatuid, mille olemasoluga olen kursis, aga pole siiani veel läbi lugenud.
Mõni vist arvas juba ära, mis mul tuleval aastal plaanis on...
Ma esitan endale väljakutse.

Esialgu mõtlesin võtta netist mingi konkreetse nimekirja ja siis selle järgi hakata raamatuid lugema, aga täpselt nii palju kui on igasugust muud jama netis, on nimekirju „Maailma parimad raamatud“. Seejuures on paljud listid kindlasti mitte parimate raamatute nimekirjad, vaid lihtsalt kellegi isiklikud nimekirjad stiilis „Raamatud, mis mulle täiega meeldivad“. Noonii, mida siis teha?
Ma panen ise enda listi kokku. Mida muud mul ikka teha on? Ma tahan nimekirja leida mõnikümmend raamatut, mis on ühtemoodi populaarsed, hästi müüdud, tuntud ja raamatukogus/poodides leiduvad. Aluseks võtan mõned natukene normaalsemad raamatute listid, kasutan goodreads.com-i ja loomulikult vaatan üle ka müükide edetabelid. Oh seda õndsat netiajastut.
Kuna ma tahan enda elu põnevamaks teha, siis kindlasti lisan nimistusse ka selliseid raamatuid, mida võib-olla niisama kätte ei võtaks, aga selle väljakutsega seoses olen sunnitud tegema. Siinkohal ei mõtle ma hästi müünud ja populaarseid motivatsiooniraamatuid ja laste kasvatamisega seonduvaid raamatuid või muud taolist, aga idee on enam-vähem selles suunas. Näiteks ei meeldi mulle coelholikud filosofeerimisraamatud, aga kui mõni selline peaks saatuse tahtel listi sattuma, siis ma lasen sel minna ja loen selle läbi (ilmselt suurte ponnistuste saatel, aga katsun hakkama saada).

Minu 2015. aasta kohustuslike raamatute nimekiri on järgmine:

1)      Vladimir Nabokov „Lolita“
2)      Aldous Huxley „Hea uus ilm“
3)      William Faulkner „Hälin ja Raev“
4)      Virginia Woolf „Tuletorni juurde“
5)      Theodore Dreiser „Ameerika tragöödia“
6)      E.M. Forster „Vaatega tuba“
7)      Agatha Christie „Ja ei jäänud teda ka“
8)      H. Rider Haggard „Käskijanna“
9)      Dan Brown „Da Vinci kood“
10)   Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“
11)   Robert James Waller „Madisoni maakonna sillad“
12)   Margaret Mitchell „Tuulest viidud“
13)   Anne Frank „Anne Franki päevik“
14)   Lev Tolstoi „Anna Karenina“
15)   Gabriel Garcia Marquez „Sada aastat üksindust“
16)   George Eliot „Veski Flossi jõel“
17)   Thomas Hardy „Eemal hullutavast ilmakärast“
18)   Thomas Hardy „Looduse rüpes“
19)   Charles Dickens „Suured lootused“
20)   Charles Dickens „David Copperfield“
21)   Henry James „Daami portree“
22)   Khaled Hosseini „Lohejooksja“
23)   Markus Zusak „Raamatuvaras“
24)   Audrey Niffenegger „Ajaränduri naine“
25)   Yann Martel „Pii elu“
26)   Ian McEwan „Lepitus“
27)   Daphne du Maurier „Rebecca“
28)   Diane Setterfield „Kolmeteistkümnes lugu“
29)   Frances Hodgson Burnett „Salaaed“
30)   Mary Shelley „Frankenstein“
31)   Louisa May Alcott „Väikesed naised“
32)   Bram Stoker „Dracula“
33)   Victor Hugo „Hüljatud“
34)   Nathaniel Hawthorne „Tulipunane kirjatäht“
35)   Kate Chopin „Virgumine“
36)   Anne Brontë „Wildfelli härrastemaja rentnik“
37)   Nicole Krauss „Armastuse ajalugu“
38)   Jodi Picoult „Oma õe hooldaja“
39)   Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“
40)   John Galsworthy „Forsyte’ide saaga“

*Juba olemas olevad raamatud on kursiivkirjas, maha tõmmatud raamatud on loetud, täitsa tavalises kirjas olevaid raamatuid mul pole ja läbi loetud ka ei ole!
See on minu valik. Kokku 40 raamatut. Nagu näha, siis nimistus on palju väga tuntud nimesid ja ajatuid klassikuid, aga ka selliseid raamatuid, millest mõned võib-olla üldse kuulnud pole.
Nimekirja koostamine oli üllatavalt raske, sest ideaalis pidi üks raamat esinema mitmes listis (enim müüdud, parimad punktid vms), aga lõpuks selgus, et nii läheb õige raskeks... Seega sellest ideest loobusin ja liikusin vaikselt edasi üldiselt populaarsete ja levinud raamatutega. Olen oma nimekirjaga üsna rahul, aga eks seda ole näha, kas need ka aasta jooksul loetud saan. Eesmärk hetkel igatahes on need raamatud kõik aasta 2015 jooksul läbi lugeda. Kui nii võtta, siis koguse poolest see nii keeruline pole, sest keskmiselt loen aastas (olenevalt vaba aja olemasolust) 60–80 raamatut. See jätab mulle ilusti ruumi ka teiste raamatute jaoks.

Igatahes, uuel aastal uue hooga ja siis juba täiega tempoga!

Unustasin enne mainida, et kavatsen kõik need raamatud vähemalt võimalusel endale koju soetada. Seega kui kellegil on pakkuda midagi nendest parema hinnaga kui poes, siis võib teada anda! :)