06 märts 2015

Lauren Oliver "Panic"

404 lehekülge
HarperCollins kirjastus
Panic began as so many things do in Carp, a dead-end town of 12,000 people in the middle of nowhere: because it was summer, and there was nothing else to do.
Heather never thought she would compete in Panic, a legendary game played by graduating seniors, where the stakes are high and the payoff is even higher. She’d never thought of herself as fearless, the kind of person who would fight to stand out. But when she finds something, and someone, to fight for, she will discover that she is braver than she ever thought.
Dodge has never been afraid of Panic. His secret will fuel him, and get him all the way through the game, he’s sure of it. But what he doesn't know is that he’s not the only one with a secret. Everyone has something to play for.
For Heather and Dodge, the game will bring new alliances, unexpected revelations, and the possibility of first love for each of them—and the knowledge that sometimes the very things we fear are those we need the most.

Lauren Oliver kirjutab väga hästi, sellest võib igaüks aru saada. Ma olen praeguseks enamused tema saadaolevad raamatud läbi lugenud ja iga kord veendun ma selles aina enam. See oli hästi kirjutatud raamat ja nagu ikka orginaalkeeles lugedes, andis oma olemuse hästi edasi. Tõlkes läheb muidu alati midagi kaduma.

See oli hea õhtune lugemine, intsensiivne, põnev, ohtlik ja isegi veidi romantiline. Mulle meeldis loo areng ja sündmused üldiselt, aga raamatut käest pannes ei olnud sees sellist tunnet, et jätan enda kauaaegsete heade sõpradega hüvasti. Mõnikord peab pärast mõne eriti hea raamatu lugemist veel pikalt taastuma ja leppima mõttega, et neid tegelasi enam tagasi ei saa. Vot, aga selle raamatuga nii ei olnud. See sai läbi ja kõik. Punkt. Põnev oli ta sellegipoolest, kuigi kindlasti mitte Oliveri parim teos.

Raamat räägib ühe väikelinna elust suvel, kui äsja kooli lõpetanud noored kogunevad osa võtma mängust nimega Paanika. See on ohtlik terve suvi vältel kestev mäng, milles on aastate jooksul elu kaotanud ja halvatuks jäänud mitmed noored.  Sündmused arenevadki põhilist selle mängu taktis, taustaks on nelja peategelase tegevused ja elu üldiselt, armastus ja pettumus, lootused ja jälle pettumused. Nii nagu need asjad väikelinnades ikka käivad. Nimitegelasteks on Dodge ja Heather, kelle silme läbi raamatu tegevus vahelduva eduga käib. Mõlemal on omad põhjused mängust osa võtmiseks, aga ainult üks neist saab võita. Võiks ju eeldada, et see tekitab sõprade vahel paksu verd, aga tegelikult läheb asi üsna vastupideses suunas ja nad leiavad kogu selle segaduse keskel ühise keele.

Ilmselt meeldib see raamat eriti neile, kellele meeldivad „Näljamängud“ ja muud sellised raamatud, kus peateglastel on vaja end pidevalt proovile panna ja oma otsustes ikka ja jälle kahelda.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar