12 mai 2015

Richelle Mead "Verevalem"

400 lehekülge
Kirjastus Ersen
Armastus ja ustavus on sügavamal kui veres

VERI EI VALETA…

Sydney veri on eriline – sellepärast, et ta on üks alkeemikute hulgast. Alkeemikud on salaühing, mis vusserdab võlukunstiga ning üritab olla sillaks inim- ja vampiirimaailma vahel. Nad kaitsevad vampiiride saladusi ja inimeste elusid. Ent Sydney viimane kokkupuude vampiiridega tekitas neiule paksu pahandust teiste alkeemikutega. Ja nüüd, mil ta ustavus alkeemikute aadetele kahtluse alla seatakse, on kaalul tema enda tulevik.

Kui Sydney keset ööd voodist välja kistakse, arvab ta kõigepealt, et ongi saabunud karistus dampiir Rose Hathaway aitamise eest. Kuid selgub, et lugu on veelgi hullem. Moroi kuninganna Vassilissa Dragomiri õde Jill Dragomir viibib surmaohus ja moroid peavad talle pelgupaiga leidma. Kodusõja vältimiseks palutakse Sydneyl töötada Jilli hooldaja ja kaitsjana, tehes temast vampiiritüdruku toanaabri kõige ebatõenäolisemas kohas: inimeste internaatkoolis Palm Springsis Californias. Viimane asi, mida Sydney tahab, on süüdistus vampiiridele kaasaelamises. Ja nüüd peab ta hakkama ühega neist koos elama.

Moroi õukond on kindel, et Amberwoodi ettevalmistuskool on Jilli ja Sydney jaoks turvaline paik, ent ohud, häirivad asjaolud ja keelatud armastus varitsevad nii väljaspool kooli kui ka selle territooriumil. Nüüd, mil nad on peidus, tõeline draama alles algabki.

Ma ei ole kunagi väga palju fännanud igasuguseid spin offe ja sõsarsarju ja muud sellist asjade venitamist, aga kui see peaaegu niisama end minu külje alla pressib, kuidas ma siis lugemata jätta saan? Külje alla pressimise alla pean silmas, et see nii veenvalt eesti keelde tõlgitakse (mitte väga pressimine vist, aga peaaegu). Olgugi, et mulle ei meeldi sellised asjad just väga, ei jäta ma neid päris alati ka lugemata. Uudishimu või mis iganes see on, aga nii mõnigi kord olen paar sõsarsarja raamatut kätte võtnud. Tõsi, tihti jäävad need sõsarad mul pooleli, aga seekord vist loen lõpuni.
Pole küll üleliia põnev (vähemalt esimene raamat polnud), aga vahest läheb alles huvitavamaks. Muidugi on see meeldiv, et terve sari kogu täiega (loodetavasti) eesti keelde tõlgitakse. Lõpuks ometi midagi järjepidevat eesti tõlkemaastikul. Vaadates seda poolikute sarjade hulka Eestis, siis tuleb küll kerge ahastus peale. Loodan vaid, et seda ei hakka Ersen oma idiootliku (vabandust, aga see on täiesti ebanormaalne tegevus) rahateenimise põhimõtte nimel poolitama, sest kas see oli „Vampiiride akadeemia“ puhul ikka vajalik???? Need raamatud pole paksud ja nende poolitamine oli lihtsalt lollakas. Iga kord kui ma nägin järjekordset liistakat, mis pidi „raamat“ olema, siis vangutasin pead ja vandusin, et Erseni raamatuid ma küll kunagi enam ei osta, aga näed. Ikka ostsin KÕIK need nõmedad poolikud osad täishinnaga endale ära ja nüüd veel selle „Verevalemi“ ka, aga pahane olen ma sellegipoolest. Nii ei tohi teha. Eriti veel selliste raamatuarmastajetaga nagu mina, kes meeleldi pool enda palka kulutavad selle peale, et osta raamatuid, mida ma tegelikult juba lugenud olen, aga kuna need olemas on, siis võiks ju endal ka olla. Mis sest, et raamaturiiul tahab kokku kukkuda ja mis sellest, et ma toanurgas seisvatest raamatuvirndest vabalt tugitooli võiks ehitada. On ju sellegipoolest vaja. Help me.

Nagu oma pika plära keskel ühe lausega mainisin, siis „Verevalem“ polnud ülemäära põnev, aga vähemalt nii palju põnevust selles jätkus, et tekitas huvi asja edasi lugeda. Nii palju huvi ei tekitaud, et oleksin inglisekeelsed raamatud oma lugerisse pannud, aga nii palju (või vähe) huvi jäi küll, et need eestikeelsed tõlked ära ootan.

Kes on lugenud „Vampiiride akadeemia“ üheksat (khmm, vabandage kui ma ahastusest taaskord köhatan ja silmi pööritan) eestikeelset osa, siis peaksite selles raamatus esinevate tegelastega juba ammu tuttav olema. Ilmselt on neid sarju jäjestikku parem lugeda, aga mina mäletasin vähemalt piisavalt, et mingeid erilisi meenutusi küll ei vajanud. Peategelaseks on Sydney, kes on alkeemik ja ühtlasi ka inimene. Raamatus peab ta terve karja vampiiride ja dhampiiride keskel elama hakkama. Polegi võib-olla nii paha kui tundub, aga Sydneyt on kasvatatud neid olevusi pooleldi vihkama. Seega kujutage ette olukorda, kus peate jagama tuba ebaloomulike olenditega, keda te kõigi eelduste kohaselt vihkama peate. Kui need olevused teile veel täitsa kogemata natukene inimlikena ka tunduma hakkavad, siis pange vaim valmis, sest siis hakatkse teid teiste alkeemikute poolt mõnitama ja ähvardama. Oh well, Sydney elu ei tundugi nii lihtne olevat. Pluss veel Adrian, keda kõik lihtsalt peavad Rose ja Dimitri sarjast mäletama, sest kuidas muidu. Adriani ei saa ära unustada. Nii palju olin ma küll uudishimulik, et piilusin hästi natukene tulevaste raamatute plote, et teada saada, kuhu see asi viib ja see viis täpselt sinna, kuhu ma arvasin, et see viib.

Ma soovitan seda raamatut (ja sarja) lugeda kindlasti kõikidel nendel inimestel, kes on võtnud ette vaevarikka tee ja muretsenud endale ÜHEKSA eestikeelset raamatut (oma rahakoti kulul) ja need läbi lugenud. Nüüd on ainus õige liigutus muretseda ka selle sõsarsarja kõik raamatud, mis ilmuvad, aga seda ainult juhul, kui neid poolitama ei hakata, sest siis vähemalt mina isiklikult võtan kõik need oma raamatud ja müün need maha, sest ma tunneks end isiklikult solvatuna. Ausalt.

3 kommentaari:

  1. Olen lugenud kõik Vampiiride akadeemia raamatud läbi ja loen kindlasti ka selle raamatu läbi aga nüüd ma ei taipa, et miks Sa ostsid kõik need raamatud endale, et neid läbi lugeda miks mitte raamatukogust laenutada? Mina pole ühtki raamatud ostnud aga läbi nad mul on loetud tänu raamatukogule.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sest kodu ilma raamatuteta poleks minu jaoks kodu. See on ilmselt kõige lihtsam vastus, kuigi võiksin põhjustest omaette raamatu kirjutada... :)

      Kustuta