05 oktoober 2015

Georgette Heyer "Tüdruk mängupõrgust"

TÜDRUK MÄNGUPÕRGUST pilt
312 lehekülge
Varrak
Lustakas lugu mängupõrgu perenaisest Deborah Granthamist ja küünilise meelelaadiga härrasmehest Max Ravenscarist, kes on otsustanud takistada oma noore nõo abielu Deborah’ga. Ta leiab aga tütarlapses ootamatult südika ja võluva vastase ning asi võtab sootuks ehmatava pöörde. Alguse ja õnneliku lõpu vahele mahub ohtralt valestimõistmisi, suhete keerdkäike ja pahasoovijate sepitsusi.

Selle raamatuga oli nii nagu iga teise Heyeri romaaniga, ainus vahe oli see, et tavaliselt saab lugeja karakteritest natukene rohkem teada. Mulle näis justkui, et üks suur tükk raamatust oli puudu, miski ei tundunud ära seletatud olevat ja kuidagi ülepea toimusid need armumised seekord. Selline kiirversioon oleks nagu olnud. Võib-olla on asi minus ja ma lihtsalt ei osanud sellel nädalavahetusel naistekat hinnata, aga noh, oli selline päris lihtsamast lihtsam lugemine seekord.
Seekordse raamatu puhul oli tore see, et loo kangelanne oli mitte nii kõrgest seltskonnast, ära hellitatud ja eluvõõras, vaid hoopis keset mängupõrgut elav ja toimetav selgemeelne kaunitar. Mulle tundub, et Heyeri romaanides on alati kõik tasakaalus, kui peategelane pole silmipimestavalt ilus, siis on ta vähemalt rikas ja nii ka vastupidi. Seekord oli ka nõnda.  

Nüüd peab paar tõsisemat raamatut peale lugema, siis saab tasakaalu ehk paika tagasi. Paar Heyerit on mul veel lugeda ja kuigi mulle hirmasti meeldib selline lihtne ajalooline kirjandus, siis ega ikka sellega väga liialdada ka saa... Selline lihtsameelne tunne tekib.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar