28 jaanuar 2016

Colleen Hoover "Lootusetu"

376 lehekülge
Pegasus
Kas parem on teada lootusetut tõde või uskuda edasi valesid?
Päeval, mil seitsmeteistaastane Sky läheb keskkooli viimasesse klassi, tutvub ta Dean Holderiga, kelle maine on kõike muud kui hea. Juba nende esimesest kohtumisest tundub noormees hirmutava, aga samas ka ligitõmbavana. Miski tema juures häirib Sky’d, toob sügavamatest mälusoppidest esile ammu ununenud mälestused. Kuigi Sky annab endast parima, et noormehest eemale hoida, purustab Holderi kõigutamatu kindlameelsus ja müstiline naeratus kõik müürid. Peagi on nad kõrvuni armunud. Ent ka Holderil on saladusi. Holder pole see, kelle ta väidab end olevat. Kas noored suudavad leppida tõega, mis pöörab nende elu pea peale ja seab kahtluse alla kõik, millesse nad on uskunud?
Vaid kohutava tõega silmitsi seismine võib parandada Sky ja Holderi hingehaavad. Ainult kohutavale kaotusele näkku vaadates võivad nad leida tee piirideta armastuse juurde.
Mõnikord tuleb valida hulga väärate valikute seast, kui õigeid pole. Sa pead lihtsalt tegema selle väära valiku, mis tundub kõige vähem vale.

„Lootusetu“ hakkas nagu iga teine noorteromaan ikka – muudatusega peategelase elus. Loo kangelanna Sky on terve elu õppinud oma ema juhendamise all kodus ja tahab nüüd kooli minna. Pärast pikki vaidlusi saavutatigi kompromiss, Sky läheb viimaseks semestriks keskkooli.
Sky ja tema ema on elanud terve elu ilma moodsa tehnikata, telekast, arvutist ja isegi mobiilist võib vaid unistada, seega võib arvata, et kerge tal seal koolis olema ei hakka. Kuna tüdruk (nagu ikka noorteromaanides enamasti) on ääretult kaunis ja eneseteadlik, saab ta endale koolis koheselt tiitli „libu“. Ei puudu ka kohustuslik gay-sõber.
Ja siis... on Dean Holder. Poiss, kes paneb Sky südame esimesest silmapilgust kiiremini põksuma. Õigemini on ta esimene poiss, kes Skys üldse midagi põksuma on pannud. Ta pole kunagi poiste vastu erilist huvi tundnud, ehkki need pidevalt tema ja ta parima sõbranna Sixi kodusid külastavad.
Mingil täiesti seletamatul põhjusel hakkab Skyle kergelt maniakaalsele jälitamisele kalduv Holder koheselt meeldima. Ma ei saa aru miks, päriselt, tüüp on alguses tõsiselt creepy. Põhimõtteliselt ei kulu rohkem kui kaks minutit, kui need kaks üksteist igas asendis ja toanurgas lakuvad.
Minu jaoks oli seda detailset suudlemiste kirjeldamist, emotsioone ja mida kõike veel ikkagi liiga palju. Ja kui ma ütlen liiga palju, siis ma mõtlen, et päriselt ka, liiga palju.

Just siis, kui kõik tundub peaaegu ideaalne, avastab Sky midagi kohutavat. Sellel kohutavale avastusele jätkub veel halvem avastus ja terve Sky maailm ähvardab kokku kukkuda.

Enne seda suurt avastust liikus see raamat sellises täiesti tavalises ja üsnagi igavas noorteromaani laines, oli selline lihtsameelne ja tobe. Pärast seda draamat muutus raamat süngemaks ja halvaendeliseks, kusjuures see kardinaalne pööre toimus ühe peatüki sees. Mis kõige nõmedam, ma pidin raamatu täpselt selle koha pealt käest ära panema, kus asi huvitavamaks läks ja tervelt 24 tundi elama teadmatuses, kas see raamat läheb nüüd paremaks. Läks küll.
Viimane veerand raamatust oli üsna põnev ja läks linnulennul. Kohati liikus asi võib-olla liiga kiiresti edasi, aga kui aus olla, siis sellest väga pikalt lugeda ei olekski tahtnud, nii et see sobis.

Kokkuvõtvalt –
1) meeldis, aga
2) liiga (liiga, liiga, liiga, liiga) palju musitamist ja selle kirjeldamist
3) kordan nr 2)
4) kulminatsioon oli põnev
5) lõpplahendus oli okei, aga natukene liiga lihtsalt lahendatud

Originaalis on kindlasti parem, ainult eestikeelt valdavad lugeja ei pruugi nendest sõnamängudest kuigi hästi aru saada (ääremärkuseid oli, aga vähe).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar