06 veebruar 2016

Andy Weir "The Martian"

356 lehekülge
10 tundi 53 minutit

Six days ago, astronaut Mark Watney became one of the first people to walk on Mars. Now, he's sure he'll be the first person to die there.
After a dust storm nearly kills him and forces his crew to evacuate the planet while thinking him dead, Mark finds himself stranded on Mars' surface, completely alone, with no way to signal Earth that he’s alive — and even if he could get word out, his supplies would be gone years before a rescue could arrive.
Chances are, though, he won't have time to starve to death. The damaged machinery, unforgiving environment or plain-old "human error" are much more likely to kill him first. But Mark's not ready to quit. Armed with nothing but his ingenuity and his engineering skills — and a gallows sense of humor that proves to be his greatest source of strength – he embarks on a dogged quest to stay alive, using his botany expertise to grow food and even hatching a mad plan to contact NASA back on Earth.
As he overcomes one seemingly insurmountable obstacle after the next, Mark begins to let himself believe he might make it off the planet alive – but Mars has plenty of surprises in store for him yet.

Ma ei ole päris kindel, mis pilti lisada, seetõttu lisan ma hetkel Tänapäevakodulehelt laenatud pildi, mis on tegelikult filmi pilt. 

Aga.. miks ma ei oska lisada pilti? Sest ma ei lugenud raamatut! Mul pole raamatu pilti (võib-olla mõni on tähele pannud, et raamatupildid on mul viimasel ajal udused, koledad ja fooksusest väljas... see on selle pärast, et üritan enda tehtud pilte kasutada, good for me).

Ma kuulasin hoopiski audioraamatut ja ma pean ütlema, et see oli palju lahedam tegevus, kui eal oleksin arvanud. Mu hommikud läksid selle raamatuga linnulennul. Need lähevad tavaliselt nagunii linnulennul, sest hommikut pole kunagi liiga pikad, aga ma leidsin endas palju rohkem motivatsiooni ärgata, et "The Martiani" kuulama hakata. Plaan oli selline, et jõuan igal hommikul umbes 40-45 minutit kuulata, mis tähendaks, et terve raamatu läbimine võtaks umbes kaks ja pool töönädalat. Reaalsus oli see, et ootasin iga päev pikisilmi tööpäeva lõppu, et saaks juba ometi kuulamata hakata. Terve raamat sai kuulatud vaid nelja (töö)päeva hommiku ja õhtuga ning ühe laupäeva hommikuga. Samal ajal sain süüa teha, pesus käia, õmmelda, joosta... Mida iganes. Peaaegu kõike saab samal ajal teha. Kujutate ette, säästate aega, ise samal ajal head raamatut nautides? Kuidas ma varem sellele mõelnud ei ole?

Ma arvan, et teen selle enda toredaks traditsiooniks - kuulan hommikul raadio asemel audioraamatuid. Ma absoluutselt vihkan reklaame ja see raadio kruttimine, et leida kanal, kust parasjagu muusikat tuleb, on lihtsalt õudukas. Seda enam, et kui ma leian kanali, kust mingi muusika tuleb, siis on see tavaliselt mingi jube lugu, aga noh, parem kui reklaam vist?

Nüüd ma avastasin enda jaoks sellise toreda asja! Kuigi ma pean tunnistama, et vahepeal põnevate kohtade juures oli sellises rahulikus tempos raamatu lugemine (kuulamine) rahutuks tegev, sest teadupärast valjult ja ilmekalt lugemine võtab ju vähemalt kaks korda nii palju aega kui vaikselt omaette lugemine.
"The Martian" oli esimeseks audioraamatuks kindlasti parim valik üldse, mida teha oleks saanud, see oli lihtsalt nii *kuradi* põnev. Põhimõtteliselt oli kogu aeg mingi pinge üleval, mitte ühtegi korda polnud sellist tunnet, et asi hakkab ära vajuma. Raamat valiti 2014. aasta parimaks sci-fi teoseks Goodreadsis, mis ütleb juba nii mõndagi.

Narraatoriks oli R. C. Bray, kes luges seda lihtsalt imetlusväärselt. Mulle tulid meelde toredad lapsepõlvepäevad, kui mulle armas hääl unejuttu luges. Tema hääl pole loomulikult mu ema hääl, aga ta tekitas täpselt sama tunde. Juba ainuüksi tema võrratult ilmeka hääle tõttu oleksin seda edasi kuulanud ka siis, kui see raamat absolutselt igav oleks olnud. Kasvõi need aktsendid ja hääle veidi kõrgemaks tegemine, kui oli naise osa (ilma, et see oleks muutunud drag queenilikuks), super.

(Audio)Raamatust üldiselt - juba esimesed minutid (kus ma tahaks kogu aeg öelda leheküljed, aga ma ju ei lugenud!) haarasid mu nii kaasa, et unustasin enda saia ahju (õnneks päris kõrbema ei läinud) ja korra värvisin ripsmeid vähemalt kümme minutit, sest ma unustasin end lihtsalt kuulama.
See raamat on absoluutselt geniaalne ja ma ei suuda ära oodata, millal saaksin filmi näha. Ma tahan hirmsasti näha, kas Matt Damon mängib Mark Watney osa auväärselt välja (kuuldavasti küll, aga ikka tahaks ise ka ju veenduda).

Ma arvan, et selle raamatu kuulamine oli minu jaoks parim võimalus selle läbimiseks. Seal oli väga palju tehnilist juttu, mida kuulates justkui tähele ei pannud, see sobis hästi, kuid lugedes oleks see mind pikapeale ilmselt tüütama hakanud.
Lõpp meeldis mulle ka, kõik läks täpselt nii nagu lootsin. Polnud kurb, see on minu jaoks kõige tähtsam. Mul on pärast kurbade raamatute lugemist nii raske reaalsusesse tagasi tulla, vahel norutan mitu päeva.

Eesti tõlke kohta ei oska kommenteerida, aga kuna tegemist on Tänapäeva kirjastuse väljaandega, siis peaks kvaliteet hea olema. Muuseas, tahtsin tegelikult esialgu osta eestikeelset raamatut, aga kõik selle koopiad olid minu väiksest kodulinnast täitsa välja müüdud?! Nii ma siis audioraamatul peatusin ja hea oligi, sest emotsioon oli ülim! Tõenäoliselt hakkan nüüd edaspidi palju rohkem audioraamatuid kuulama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar