29 märts 2016

Charles Martin "Mägi meie vahel"

312 lehekülge
Varrak
Salt Lake Citys möllab torm ja terve lennujaamatäis reisijaid ootab oma lendu. Ootajate seas on ka noor, veetlev ja edukas ajakirjanik Ashley Knox, kellel seisab paari päeva pärast ees enda pulmapidu, ning doktor Ben Payne, kes on äsja tulnud meditsiinikonverentsilt ja kes püüab jõuda tagasi Floridasse, kus tal on järgmisel päeval plaanis mitu lõikust. Kui ka viimane väljuv lend jäätõrjeauto rikke ja läheneva tormi tõttu tühistatakse, otsib Ben tšarterlennuki, mille piloot lubab ta viia tormist mööda ja panna maha Denveris, kust ta saaks edasi lennata. Ja kui piloot teatab, et tema pisikeses propellerlennukis on ruumi veel ühele reisijale, pakub Ben seda kohta Ashleyle. Siis juhtub midagi kujuteldamatut. Piloodi süda ütleb keset lendu üles ja lennuk maandub ühele Ameerika Ühendriikide kõige suuremale ja kõledamale inimasustuseta maa-alale. Imekombel jäävad nii Ben kui ka Ashley ellu, ent kas neil õnnestub ka tagasi inimeste sekka jõuda?

Mul on paar sellist žanri, mida igal ajal heameelega loen ja vaatan, olgu nad nii lollakad, kui tahes. Mulle nimelt meeldivad igasugused katastroofilised- (maavärinad, vulkaanid, maailmalõputeemad jne) ja ellujäämisteemalised filmid/raamatud väga. See raamat on selles mõttes täitsa rusikas silmaauku. Millegipärast ei satu ma selliste otsa kuigi tihti? Niisiis, kui nägin Varraku kodulehel, et „Mägi meie vahel“ on peagi ilmumas, olin küllaltki rõõmus. Seda enam, et Goodreadsi lugejate hinngagul on raamat (22.02.16  seisuga on raamatul 5394 hinnangut) väärt tervelt 4,19 punkti viiest.  See on arusaadavalt väga korralik skoor.

Minu ootused antud raamatu osas polnud tegelikult väga kõrged. Mees ja naine elavad koos lennuõnnetuse üle ehk siis mis alatooniga see juba kõlab? Läks ka üsna nii nagu oodata oli, aga see oli korraliku puändiga, mis jättis päris mitu (minu jaoks kõhedat ja isegi morbiidset) küsimust üles. 

Paarikene peab elu eest võitlema päris pikalt ja nii mõnelgi korral on nad surmale lähemal kui tahaksid. Mängu tulevad loodusjõud, loomad ja ka inimloomus - kes ei tahaks sellises olukorras mingil hetkel alla anda? Ma ei tea, kui palju spoilerdan (aga igaks juhuks ütlen, et ärge edasi lugege, kes teada ei taha), kui ütlen, et lõpp oli väga ettearvatav, sest kõik, kes vaja, jäid ellu. Mina isiklikult hoidsin kõige rohkem pöialt koerale.

Kokkuvõttes jättis raamat palju parema "järelmaitse", kui oodanud olin. Lõpetasin selle eile õhtul, aga mõtlen siiani lõpule pisut kurvameelselt. See ei olnud nüüd selline raamat, mille järel pean mitu päeva taastuma ja igasuguste asjade üle järele mõtlema nagu mõne raamatu lõpetamise järel, aga selles oli mingi teatud kurvameelsus ja pani mind ehk veelgi rohkem hindama kõiki neid, kes mu ümber on. 

Juba pärast esimest kahte-kolmekümmet lehekülge hakkasin mõtlema, et raamatu sisu karjub (kõva häälega) selle järgi, et asjal võiks Hollywoodi kandis jumet olla. Ja teate mis? Film tuleb IMDB andmetel välja 2017. aastal. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar