22 august 2016

Victoria Aveyard "Klaasmõõk"

Kirjastus Pikoprint
490 lehekülge

KUI MA OLEKS MÕÕK,
SIIS OLEKS MA KLAASMÕÕK,
ning tunnen, kuidas
HAKKAN KILDUDEKS LAGUNEMA.
--
Mare Barrow’ veri on punane – lihtrahva moodi –, kuid tema Hõbedasele omane võime valitseda välgunooli on teinud temast relva, mida kuninglik õukond püüab ohjes hoida. Valitsejad nimetavad teda võimatuseks ja petiseks, kuid kui tüdruk põgeneb prints Maveni – sõbra eest, kes ta reetis, avastab ta midagi jahmatavat: ta ei ole ainuke endasugune. Kättemaksuhimuliseks kuningaks tõusnud Maven tihedalt kannul, asub Mare otsima ja värbama endasuguseid punahõbedasi võitlejaid, kes liituks heitlusega rõhujate vastu. Ent Mare leiab end peagi hukatuslikult teelt, kus valitseb oht muutuda just niisuguseks koletiseks, keda ta alistada püüab.

Järg raamatule „Punane kuninganna“, tegemist on sarjaga ja hetkeseisuga on oodata kokku nelja raamatut. Sarja ükshaaval lugemisega on see jama, et ei mäleta enam hästi, mis eelmises osas toimus, seetõttu eelistangi oodata kuni sari läbi saab ja siis lugeda, seekord aga on natukene teistmoodi... Mõni sari on lihtsalt selline, et ei kannata oodata lõpuni (võib-olla kannataks, aga kuna juba sai alustatud, siis..).

Ma ei mäletanud enam esimesest osast hirmus palju, aga ei saa öelda, et oleksin lugenud nagu täiesti tühjast kohast, kõik olulisem oli meeles ja tegelikult kordas ja meenutas Mare esimeses osas toimunud sündmusi päris tihti. Teine osa algas põhimõtteliselt kohe sealt, kus esimene pooleli jäi, mingit pikemat ajaperioodi polnud möödunud ja asi läks hoogsalt edasi.

Vahest ehk liiga hoogsalt, sest mulle tundub, et Mare alati pigem enne tegutseb ja alles siis mõtleb. Kui üldse mõtlemiseni jõuab. Mis romantikasse puutub, siis seda selles raamatus liiga palju pole. Kutsuge seda Cal-Mare(-Kilorn?) „suhet“ kuidas iganes, aga mul ei ole siiani veel käinud seda *klikki*, et nad on sellisel tasandil kokku loodud. Pigem katsetavad nad piire ja kasutavad teineteist omakasu eesmärgil ära seni kuni see võimalik on. Lõpus paar momenti oli tegelikult, aga see sai liiga kiiresti läbi, eks siis ole näha, mida kolmas raamat toob. Hetkel on mul üsna suva, kellega Mare lõpetab (kui üldse), pole lemmikut välja kujunenud.

Paljud ootavad, et kolmas osa toob rohkem Mavenit ja natukene loodan seda minagi, sest Maven annaks kogu kompotile natukene vürtsi juurde. Ometi on keegi teine, kes on endast sama kõrgel arvamusel, kui Mare ise ja ma jään väga suure põnevusega ootama kolmanda osa algust, sest teine osa lõppes ülipõnevalt. Kahjuks peab veel kaua-kaua ootama, sest järgmine osa ilmub alles 2017. aasta veebruaris :(

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar