29 november 2016

Susan Hill "Naine mustas"

160 lehekülge
Kirjastus Hea Lugu 
Advokaat Arthur Kipps kutsutakse pr Alice Drablow matustele. Pr Drablow oli Angerjalodukodu häärberi ainus elanik ja noorel advokaadil pole selle varjatud akende taha peitunud traagilistest saladustest aimugi. Uttu mähitud erakliku maja juures kohtab Arthur musta riietatud ja kahvatut noort naist, kes oma kõhedust tekitava ilme ja olekuga ajab noormehele pöörase hirmu nahka. Halvad eelaimused süvenevad veelgi, kui kohalikud elanikud keelduvad kõnelemast naisest mustas ja tolle hirmuäratavast eesmärgist.

Susan Hill on Whitbreadi, Somerset Maughami ja John Llewelyn Rhysi auhindadega pärjatud Briti kirjanik. Tema kummitusliku lühiromaani „Naine mustas“ põhjal valminud näidendist sai Londoni West Endis pikaajaline menutükk, samuti on tuntud selle 2012.  aasta ekraniseering Daniel Radcliffe’iga peaosas.

Tegemist on lühiromaaniga, mille saab ilusti ühe õhtuga läbi. Tegelikult ei soovita ma seda enne magama minemist lugeda. Eriti, kui olla üksi kodus, väljas ulub sügis-talvine tormituul, maja teeb kummalisi hääli ja kass kuskil kraabib (kummitus tegelikutl raudselt). Noh, ütleme nii, et magamainek oli natukene hirmus pärast selle raamatu lugemist, eriti veel seetõttu, et mäletasin filmi ja kujutasin kogu õhustikku eriti elavalt ette.

Õuduslugude fännidele julgen seda lühiromaani vägagi julgelt soovitada, aga kes sellist tüüpi (õudukaid) raamatuid eriti ei armasta, võiksid lugemata jätta. Mulle hirmsasti õuduslood meeldivad, aga pean tunnistama, et juba eelmainitud olustiku juures oli seda pisut kõhe lugeda.


Raamat oli iseenesest üsna lihtne lugemine ja mõte, et sellest on tehtud näidendeid, tundub täiesti reaalne ja lahe, antud raamatu põhjal tehtud lavastust tahaks isegi näha. Eesti Draamateatril oli samanimeline etendus mängukavas, aga kahjuks siis ma selle otsa ei sattunud ja enam seda vist ei mängita, millest on väga kahju. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar