21 detsember 2016

M. L. Stedman "Valgus ookeanide vahel"

392 lehekülge
Pegasus kirjastus
M. L. Stedmani debüütromaan „Valgus ookeanide vahel” on viimaste aastate menukaim Austraalia päritolu kirjaniku romaan.  Raamat valiti 2012. aastal Goodreadsi lugejate lemmikuks.
Erakordselt liigutav lugu inimestest, kes otsivad oma kohta maailmas, kus ühe inimese õigus on teise jaoks traagiline kaotus. Tom Sherbourne on Lääne-Austraalia ranniku lähistel Janus Rocki saare majakavaht. Kui laine toob kaldale sõudepaadi, milles on väike tüdruk, otsustab Tom koos oma noore abikaasaga lapse üles kasvatada. See otsus raputab aga aastate pärast paljude elusid.

Rahvusvaheline menuk, mis on ilmunud rohkem kui 40 keeles ja mida on müüdud üle 2 miljoni raamatu.

Esmane tagasiside selle raamatu kohta on siiani olnud see, et inimesed ei suuda uskuda, et antud teos on autori debüütromaan. Huvitav, kas ta suudab seda taset hoida või jääb see raamat tema tähelennuks? Eks siis ole näha, sest rohkem raamatuid ta hetkel kirjutanud ei ole, kuigi selle ilmumisest on nüüdseks juba peaaegu viis aastat möödas. Raamatu hinnang on Goodreadsis hetkel (5. detsember 2016) 3,99 punkti, mis on päris hea, arvestades raamatu keerulist teemat.

„Valgus ookeanide vahel“ jõudis minuni läbi bookworld.me keskkonna ja Pegasus kirjastuse kaudu. Kes iganes veel ei tea, mida bookworld.me endast täpselt kujutab, soovitan kindlasti üle vaadata, ülilahe algatus eestlaste poolt. Sellises toonis raamatutega on üldiselt nii, et mul on need plaanis kogu aeg ette võtta, aga üsna harva jõuan päriselt selle teostuseni koheselt pärast nende ilmumist. Antud raamatuga tehti nüüd asi lihtsamaks ja raamat tuli ise minu juurde, mille üle on mul väga hea meel.

Tunnistan ausalt, et mul oli seda mõnevõrra keeruline lugeda. Tavaliselt loen üsna tempokalt, aga sellega läks veidi aeglasemalt, sest lugesin seda paari peatüki kaupa ja ei suutnud ennast ühelgi korral kokku võtta, et seda suuremate juppidena läbida. Kokku läks sellega umbes kolm nädalat, see oli lihtsalt emotsionaalselt kurnav raamat. Ma ei tea, kes usub, kui ma ütlen, et see oli heas mõttes kurnav? Tihtilugu juhtub nii, et kulminatsioon on raamatu lõpus ja alles siis muutub asi emotsionaalseks, aga see lugu oli tervenisti, kohe algusest kuni täiesti viimase leheni väga emotsionaalne. Peab vist päris tank olema, kui selle raamatu lugemise ajal emotsioonid seinast seina ei kõiguks, aga mulle sobis sellises toonis raamat seekord väga hästi. Võib-olla tuleb kasuks, et vaatasin raamatu "kõrvale" umbes kakskümmend totakat jõulufilmi ja „Valgus ookeanide vahel“ hoidis kaks jalga kenasti maas. 

Lühidalt öeldes - väga hea raamat. Jääb vaid üle oodata, millega autor tulevikus välja tuleb (kui üldse tuleb) ja filmi tahaks ka nüüd näha. Kusjuures raamatu kaanekujunduses on kasutatud filmi postrit, aga tegelikult on originaalne kaanepilt minu arvates kenam ja originaalsem. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar