04 jaanuar 2017

Jane Austen "Northangeri klooster"

230 lehekülge
Varrak & LP
„Northangeri klooster“ oli Jane Austeni esimene kirjastamiseks valminud romaan, mille pealkirjaks ta ise pani „Susan“. Kirjastaja otsustas seda mitte välja anda ning müüs käsikirja hiljem Austeni vennale, teadmata, et autor oli tolleks ajaks juba tunnustatud romaanikirjanik. Austen redigeeris käsikirja hiljem ning muutis ka peategelase nime Susanist Catherine’iks. Ilmus see romaan aga alles siis, kui Jane Austen ise oli juba surnud ning praeguse pealkirja mõtles välja tema vend. Arvatakse, et autor soovis selle romaaniga oma perekonda lõbustada, sest see on humoorikam kui tema teised teosed. Ka pöörab ta seal pea peale peaaegu kõik romantilise romaani klišeed.

Noore neiu täiskasvanuks kasvamise loo peategelane on Catherine Morland, külavaimuliku lasterikkast perest pärit seitsmeteistkümneaastane tüdruk, kes on harjunud ballide ja meeste tähelepanuga. Ta on ka lugenud hulgaliselt tolleaegseid gooti romaane ning näeb müstikat ja jubedaid saladusi ka seal, kus neid tegelikult polegi. Kui tema jõukamad naabrid kutsuvad ta endaga kaasa Bathi, satub ta seltskonnaelu, ballide ja muude lõbustuste keerisesse. Peagi tutvustatakse teda ka huvitava noormehega, kuid neiu pettumuseks näib, et noormees ei tunne tema vastu huvi. Nagu ikka, järgnevad keerulised ja humoorikad suhteklaarimised ja seltskondlikud manöövrid ning tuleb taas tõdeda, et Austeni pilk inimeste ja olukordade tabamisel on erakordselt terav ka 21. sajandi lugeja jaoks.

Ostsin selle raamatu toreda LP raamatusarja kampaania käigus ja hakkasin seda pisut siit-sealt meenutuseks sirvima – mõne tunni pärast panin raamatu käest. See on vist küll üks selline kord, kus saan öelda, lugesin raamatu päris kogemata läbi, aga Austenit loen tegelikult igal ajal hea meelega. Arvan, et olen seda varem umbes mõned sajad korrad maininud, aga Jane Austen on üks minu lemmikumaid kirjanikke ja mul on ääretult tore mõelda, et olen külastanud ka tema kodukohta ja majamuuseumist Inglismaal.

„Northangeri klooster“ oli üks kolmest teosest, mis minu raamaturiiulilt veel Austeni omadest (eestikeelsena) puudus, nüüd on siis puudujateks vaid „Emma“ ja „Veenmine“, mida hetkel veel kuskilt leidnud ei ole.

„Northangeri kloostri“ põhjal on tehtud paar filmi, millest uusimaks on 2007. aasta variant, peaosades Felicity Jones ja JJ Feild. Võib-olla on toredaks faktiks kellegi jaoks see, et Felicity Jones mängib detsembris välja tulnud Star Wars: Rogue One filmis peaosa.

Raamat ise oli tegelikult esimene trükiks valminud teos Austeni poolt, aga avaldati see postuumselt alles 1817. aastal. Autor müüs raamatu avaldamise õigused maha kirjastusele, kes siiski seda ei avaldanud ning pärast Austeni surma ostis tema vend raamatu avaldamise õigused tagasi, nõnda see raamat lõpuks ilmavalgust nägigi – umbes 18 aastat oodatust hiljem.

„Northangeri klooster“ ei ole iseenesest üks minu lemmikumaid teoseid Austeni poolt, kuid kuna tal on neid vähe, ei saa liiga valiv olla. Ideaalis oleks loomulikult tore, kui kõik Austeni raamatud oleksid paksud ja detailsed aga just nendest omadusest jääbki antud raamat minu jaoks vajaka. Ometi tean, et vähemalt mõned korrad loen selle raamatu veel läbi, sest nagu juba ütlesin, Austenit on vähe, aga temast ei saa küllalt. 

Muide, tegemist oli päris viimase loetud raamatuga aastal 2016 ja tegelikult meeldib mulle mõte, et lõpetasin aasta ühe oma lemmikautori teosega. Väike statistika näitab, et 2016. aastal lugesin läbi 39 raamatut ja kuulasin 15 audioraamatut. Kokku täienes minu pagas seega 54 raamatu võrra, mis pole kahjuks pooltki nii suur kogus, kui sooviksin.  Jääb vaid loota, et 2017. aasta tuleb lugemise osas veidi aktiivsem. 

Head uut ja edukat lugemisaastat kõigile!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar