16 jaanuar 2017

V. E. Schwab "Võlukunsti tumedam pool"

416 lehekülge
Päikese Kirjastus
Sisene hulljulgete seikluste, vapustava võimu ja mitmete Londonite maailma.
Kell on üks viimastest rändurvõluritest, kellel on haruldane ja kadestamist väärt võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab üks võluväeline linn.
On räpane ja igav, täiesti võluväetu Hall London, mida valitseb hull kuningas George III. On Punane London, kus austatakse elu ja võluväge, koht, kus Kell kasvas üles koos Rhy Mareshiga, õitsva impeeriumi võrukaelast pärijaga. On Valge London – paik, kus inimesed võitlevad selle nimel, et võluväge endale allutada, ning võluvägi võitleb vastu, kurnates linna luudeni lagedaks. Ja kunagi ammu oli ka Must London, aga sellest linnast ei räägi nüüd enam keegi.
Ametlikult on Kell Punane Rändur, Mareshi impeeriumi saadik, kes vahendab kõigi Londonite valitsejatele igakuiseid läkitusi. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes teenib neid, kes on valmis maksma pisimagi pilguheidu eest maailma, mida nad oma silmaga kunagi ei näe. Sellel trotsist kantud hobil, nagu Kell peagi avastab, on ohtlikud tagajärjed.
Halli Londonisse põgenedes põrkab Kell kokku Delilah Bardiga, lennukate unistustega taskuvargaga. Nende sõprus algab veidralt. Alustuseks röövib tüdruk võluri paljaks, siis aga päästab ta surmavaenlase käest ning kõige lõpuks on Kell sunnitud tüdruku teise maailma korralikule seiklusretkele kaasa võtma.
Nüüd aga on ohtlik võluvägi valla pääsenud ja igal nurgal luuravad reeturid. Et kõiki maailmasid päästa, peavad need kaks kõigepealt ise ellu jääda.

Victoria „V. E.” Schwab on britist ema ja Beverly Hillsist pärit isa võsuke. Teda kasvatati lõunaosariiklikus vaimus ja seda on tänini aimata ka tema kõnepruugist. Praegu elab ta Šotimaal Edinburghis ja kui ta ei luusi parajasti ringi, et otsida maha maetud aardeid, muinasjutte või head teed, istub ta mugavasti mõnes kohvikus ja mõtleb välja koletisi.

2017. aasta esimene raamat ja piinlikult hilja veel ka... See raamat jõudis minuni taaskord läbi bookworld.me keskkonna ja Päikese Kirjastuse kaudu. Minu lugemislistis on see raamat juba üsna pikalt figureerinud, aga info, et see on eesti keelde tõlgitud, oli sinnamaani minust kuidagi mööda läinud. Ei olnud ma näinud seda poes ega osanud otsida ka kirjastuse kodukalt, sest Päikese Kirjastus on minu jaoks päris uus. Muidu aeg-ajalt ikka sirvin kirjastuste kodukaid, just neid „Ilmumas“ või „Uued“ rubriike, et siis juba eos ette arvestada, kas varsti on vaja rahakotti kergendama hakata või ei.

Ma ei hakka raamatu sisu lahkam, sest raamatu kaane taga olev sisututvustus on teinud seda juba kaugeltki rohkem, kui oleks vaja. „Võlukunsti tumedam pool“ ei alanud minu jaoks vahest ehk liiga kiirelt, sestap ta mul ilmselt kohe kaheks nädalaks poolikuna riiulile seisma jäigi, aga kui tekkis isu see taaskord kätte võtta, näis, et olin sellest tüütuna tunduvast alguse osast üle saanud ja edasi läks raamat palju lihtsamalt, tegelikul lausa ühe õhtuga. Päris lõpuni ei võlunud see mind siiski, aga sügavamat põhjust ei oska ma sellele hetkel mõelda. Selles raamatus oli tohutult palju põnevust, tegevust ja tegelikult oli see üsna kaasahaarav, kuigi mul oli sellele vahepeal ülimalt raske keskenduda. Kõige suuremaks plussiks peaksin selle loo puhul romantilise tegevusliini vähesest, peaaegu, et puudumist. Miks? Paljudes YA raamatutes lämmatab romantika kogu sisuliini ja kui see ära võtta, ei jääkski raamatust tegelikult suurt midagi alles. Selle raamatuga oli hoopiski vastupidi, romantika poleks sellele suurt midagi juurde andnud, selle puudus sobis antud loosse suurepäraselt.


Mis ma ikka kokkuvõtvalt öelda oskan? See oli põnev, aga ei tekitanud minus tunnet, et kus nüüd alles tahaks teise osa kätte võtta! Kuigi need mu lugeris kõik inglise keeles olemas on, ootan ilmselt järgmise tõlke mitte liiga kannatamatult ära. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar