03 mai 2017

Georgette Heyer "Lihvimata teemant"

368 lehekülge
Ajakirjade Kirjastus
Ühelt Pariisi tänavalt punaste juustega marakratti üles korjates mõlgub kalgi südamega Avoni hertsogil Justin Alastairil mõttes kättemaks. Avon nimelt kahtlustab, et tema nägus paaž Léon on tegelikult Léonie, kes pole ei keegi muu kui õela krahv Saint-Vire’i seaduslik tütar, kelle isa aastaid tagasi ära vahetas, sest soovis poega.
Hertsogi plaan on lihtne – näidata Léoniet oma vaenlasele ja lasta siis end jumaldaval naiivsel eestkostealusel võtta sisse talle õigusega kuuluv seltskondlik positsioon, hävitades selle käigus oma pärisisa.
Ent Avoni hertsog ei arvanud, et Léonie osutub nii kauniks neiuks, kes äratab temas ootamatult õrnu tundeid –, aga ohtlik plaan on juba liikvele lükatud...

„Lihvimata teemant“ on üks Georgette Heyeri populaarsemaid ja armastatumaid romaane ning just see raamat pani aluse tema rahvusvahelisele menule.

Ma ei imesta, et tegemist on ühe Heyeri populaarsema raamatuga, sest see oli põnev. Tõepoolest, isegi väga põnev. Algas veidi kummaliselt, arvasin, et ehk on selline osa, mis mulle väga ei meeldi, aga näe, tuleb välja, et osutus isegi lemmikuks.

Selles raamatus on tunduvalt rohkem tegemisi, saladusi ja huumorit kui tavaliselt Heyerile omane. Loomulikult on tema raamatutes alati palju huumorit, aga seekord oli seda veidi rohkem ja natukene paremas vormis.

Kõik muu kõrvale jätta, oli see siiski täitsa tüüpiline Heyeri romaan, mis ei üllata suures pildis, aga pakub sellegipoolest lohutavalt lihtsat ja mõnusat ajaviidet. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar