02 aprill 2018

Heli Künnapas "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks"

140 lehekülge
Heli Kirjastus
Paar aastat tagasi Pärnu-Jaagupi lähedusse koos abikaasaga maamaja ostnud Ave avastab äkitselt, et on oma kahe poja ning üha kasvava majapidamisega üksi jäänud. Naise linnast pärit abikaasa Martin on ema õhutusel vanemate koju tagasi kolinud. Kange naine aga on otsustanud lootusetuna näivast olukorrast üksi välja rabeleda ning lastele jätkuvalt maal elamise rõõme pakkuda.
Pideva keerulise rahalise olukorra ja muude hädade tipuks lõpetab auto Avega koostöö. Nii satub naine kohaliku mehhaaniku Robini juurde. Esialgu ülbe ja üleolevana tunduv mees näitab aja jooksul ka oma teist külge, kuid Robinilgi on omad varjud ja haavad minevikust.
Kuidas naine, kes ei nuta, selle kõige keskel rikkaks saab, loe juba raamatust.

Võtsin Heli raamatu ühes viimatiloetud ingliskeelse sarjaga kohalikust raamatukogust. Olen ikka aeg-ajalt Eesti kirjanike riiulite vahel kõndinud, aga et olen üldiselt üsna otsustamatu, kui eeltöö on tegemata, siis minust sinna riiulile need enamasti jäävadki. Seekord märkasin, et vahelduseks on paar Heli raamatut isegi saada (siiani on pidevalt suurem osa tema uuematest lugudest välja laenutatud) ja juhtumisi täpselt see osa, mis minu lugemata raamatute osas järjekorras järgmine oli. Kuigi neid raamatuid ei pea järjest lugema, siis olen väikest viisi pedant selliste asjadega ja väga ei tahaks järge käest lasta. Igatahes, raamat tuli minuga koju, sest teadsin, et ühel talvisel märtsiõhtul soovin nagunii mingit kiiret lugemist ja selleks on „Mõni õhtu romantikat“ päris hea variant.

Raamat ise on seniilmunutusest minu jaoks kõige igavam. Vahest ehk seetõttu, et ma ei oska Avega eriti samastuda. Jah, alati ei peagi kõikidega samastuma, aga mulle tundus ta korralik vinguviiul ja tegi vahepeal tühjast probleeme. Robini ja Ave suhe tuli ka kuidagi äkitsi, kuigi seda oli ju päris algusest juba oodata. Ma ei tea, ju siis ei klikkinud see osa minu jaoks päriselt nii hästi, kui oleks vaja olnud. Õhtuseks lugemiseks on selle sarja lood muidu suurepärased – lühikesed ja konkreetsed, midagi kripeldama ei jää ja lõpplahendused üldiselt pead väga murdma ei pane. Täpselt selline kirjandus, mida vastu ööd hea lugeda on.

Nüüd on vist „Mõni õhtu romantikat“ sarjas kokku juba seitse raamatut. Loodetavasti satun õige pea ka teiste osade otsa, kuigi ilmselt on lollikindlam variant need endale lihtsalt broneerida (või osta – neid saab otse autori käest ka osta). Praegu just avastasin, et Heli Kirjastusele on tehtud väga ilus ja konkreetne kodukas, väga mõnus. Igatahes, kes soovib kiiret eestimaist lugemist, siis tasub sarjaga tutvuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar