08 juuli 2018

Tahereh Mafi "Shatter Me", "Unravel Me", "Ignite Me"

Sain jälle ühe sarja loetud, seda üle ootuste kiiremini (nelja päevaga), ainult tänu e-lugerile. Ilma lugerita oleksin tõenäoliselt veel esimese raamatu juures, sest paksu raamatut on väga raske samal ajal lugeda, kui beebit süles magama kussutada. Lugerit annab üsna hõlpsasti põhimõtteliselt kahe näpu vahel hoida ja niimoodi on päris mugav aega veeta (nii mugav, kui selles olukorras üldse olla saab). Ainus probleem on see, et mul on uut lugerit vaja ja ma ei suuda otsustada, milline see parim olla võiks. Kas keegi Apollo 3 lugeri kohta oskab midagi rääkida?  

Sari iseenesest valmistas pettumuse. See oli äärmiselt “poeetiliselt” või “lüüriliselt” kirjutatud ja jessas, kus see alles hakkas umbes viiendaks leheküljeks häirima. Esimene raamat oli selles osas kõige hullem, kolmandaks kas olin sellega juba harjunud või ei olnud seda enam nii palju. Laused nagu „i cry ry cry cry“ või mingid täiesti ulmeliselt keerulised ja ebavajalikult tihedalt esinevad metafoorid ajasid asja vahepeal nii mõttetult pikaks. Asi, mille saaks öelda ühe lõiguga, võttis antud autoril tihti aega terve lehekülg, sest miks ka mitte? Laenan siinkohal ühe Goodreadsi arvustuse näidet: "Hate looks like everybody else until it smiles. Until it spins around and lies with lips and teeth carved into semblance of something too passive to punch." Minu reaktsioon oli seda kohta lugedes suhteliselt sama nagu antud arvustajal – mida ma just lugesin? Okei, ma saan aru, mida ta öelda tahab, aga see on nii arulagedalt üle võlli “metafooriline”, et selle mõte jab pigem naeruväärseks.

Raamatu kangelanna Juliette jääb enamasti igavaks, alles viimases raamatus korjab ta oma emotsionaalse enesehaletsuse jupid kokku ja ehitab need selgrooks, selles suhtes okei, ta vähemalt arenes raamatusarja lõpuks. Adam seevastu, vau, on ikka ebameeldiv vennike. Warner oli küllaltki põnev isiksus, aga kogu see põnevus jäi natukene selle varju, et nad seal pidevalt oma tundeid kuskilt nurgatagustest soppidest taga ajasid.

Esimese raamatu järel jäi mulle üldse mulje, et tegemist pole niivõrd düstoopiaromaaniga kuivõrd pesueht armastusromaaniga. Selle vastu pole mul iseenesest midagi, aga kui ma sellist läilat lugeda tahaks, siis haaraksin pigem juba mõne G. Heyeri loo järele.

Raamatu ülesehitus on hästi sarnane „Lahkulööja“ triloogiale, kuigi mulle viimatimainitud sarja kaks viimast osa väga ei meeldinud, käesoleva sarja puhul sellist emotsiooni otseselt ei tekkinud, kuigi tagantjärele mõeldes ei olnud see siiski nii põnev. Lõpplahendus jäi veidi antiklimaatiliseks ja mitte nii põnevaks, kui oleksin lootnud, aga ülla-ülla, tegemist polegi triloogiaga, vaid lugu läheb veel edasi. Jep. Kas teise poole sarjast ka läbi loen ei oska ma veel vastata, sest teine pool pole veel lõpuni kirjutatud. Iseenesest oleks tore lugeda, mis saama hakkab, sest üldiselt lõpevad need lood sellisest, et „lõpp hea, kõik hea“, aga päris maailm on natukene keerulisem.

#1 Shatter Me
338 lehekülge

I have a curse
I have a gift

I am a monster
I'm more than human

My touch is lethal
My touch is power

I am their weapon
I will fight back

Juliette hasn’t touched anyone in exactly 264 days.

The last time she did, it was an accident, but The Reestablishment locked her up for murder. No one knows why Juliette’s touch is fatal. As long as she doesn’t hurt anyone else, no one really cares. The world is too busy crumbling to pieces to pay attention to a 17-year-old girl. Diseases are destroying the population, food is hard to find, birds don’t fly anymore, and the clouds are the wrong color.

The Reestablishment said their way was the only way to fix things, so they threw Juliette in a cell. Now so many people are dead that the survivors are whispering war – and The Reestablishment has changed its mind. Maybe Juliette is more than a tortured soul stuffed into a poisonous body. Maybe she’s exactly what they need right now.

Juliette has to make a choice: Be a weapon. Or be a warrior.


#2 Unravel Me
461 lehekülge

It should have taken Juliette a single touch to kill Warner. But his mysterious immunity to her deadly power has left her shaken, wondering why her ultimate defense mechanism failed against the person she most needs protection from.

She and Adam were able to escape Warner’s clutches and join up with a group of rebels, many of whom have powers of their own. Juliette will finally be able to actively fight against The Reestablishment and try to fix her broken world. And perhaps these new allies can help her shed light on the secret behind Adam’s—and Warner’s—immunity to her killer skin.


#3 Ignite Me
421 lehekülge

With Omega Point destroyed, Juliette doesn’t know if the rebels, her friends, or even Adam are alive. But that won’t keep her from trying to take down The Reestablishment once and for all. Now she must rely on Warner, the handsome commander of Sector 45. The one person she never thought she could trust. The same person who saved her life. He promises to help Juliette master her powers and save their dying world . . . but that’s not all he wants with her.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar