22 august 2018

Neil Shusterman "Unwind"


Connor, Risa, and Lev are running for their lives.

The Second Civil War was fought over reproductive rights. The chilling resolution: Life is inviolable from the moment of conception until age thirteen. Between the ages of thirteen and eighteen, however, parents can have their child "unwound," whereby all of the child's organs are transplanted into different donors, so life doesn't technically end. Connor is too difficult for his parents to control. Risa, a ward of the state, is not enough to be kept alive. And Lev is a tithe, a child conceived and raised to be unwound. Together, they may have a chance to escape and to survive.

335 lehekülge.

Taaskord üks sari, mille lugemist alustasin ma tegelikult juba umbes kaks kuud tagasi, aga siiani pole veel teise raamatu keskkohast edasi saanud. Tahtsin ka selle sarja arvustuse kõikidest raamatutest korraga teha, aga kardan, et ma unustan enne esimese raamatu üldse ära, kui selleni jõuan. Mul on kindel plaan sari lõpetada, aga kes seda teab, millal see juhtub.

“Unwind” on ääretult kaasahaarv ja minu jaoks väga põnevas stiilis kirjutatud (mitte ilmtingimata hästi, aga vähemalt põnevalt). Ilmselgelt on raamatu teema jälle selline minu masti värk. Düstoopiline tulevikuühiskond, kus lastel on alates 13. eluaastast “võimalus” sattuda instutsiooni, kus nad lahti lõigatakse ja ära kasutatakse. Prakitiliselt iga kehaosa saab kasutust ja nõnda öeldakse, et see pole surm, vaid teisel kujul edasi elamini. Vabanduse leiab vist alati? Eriti võikad olid need stseenid, kus kirjeldati protsessi algusest lõpuni ohvri mõtete läbi, siiani tulevad kerged judinad peale, kui sellele mõtlema hakkan.

Osadesse peatükkidesse oli pikitud nii öelda kuulutusi, kus kutsuti üles andma oma probleemne laps lahti tükeldamiseks. Ma ei tule hetkel parema väljendi peale, kui lahti tükeldamine, sest tegelikult täpselt seda tehtigi (inglise keeles öeldi unwind). See kõik on muidugi legaalne ja isegi heaks kiidetud värk, keegi ei vaata sellele viltu ja sellest on saanud ühiskonna ääretult loomulik osa.

Su lapsel on koolis halvad hinded ja ta käitub sinuga lugupidamatult? Siis saada ta tükeldamiseks! Niimoodi saab ta edasi elada, aga olla sellega kasulik sadadele inimestele. Ei, puberteet ei ole noortele omane, kõik noored peavad olema nagu robotid, sest muidu läheb ühiskond hukka! Saada oma kolmas laps tükeldamisele, kui sa teda ülal ei jaksa pidada või veel parem, tee täiesti uus laps, et teda sünnist saati kasvatada tükeldamise vaimus, et ta ise suurima hea meelega tapalavale läheks!! ← see on selline lihtne kokkuvõte tervest raamatust. Täpselt nii oligi.

See oli lihtsalt haige ja nii geniaalne teema, millest kirjutada, et leidsin end olukorras, kus oli päris raske raamatut käest ära panna. Ma ei mnäleta enam, kas see oli juba teises raamatus või ikkagi esimeses, aga räägitakse ka sellest, kust selline idee üldse tuli ja mis kogu selle kavatsuse taga tegelikult on. Ääretult kaasahaarv raamat igatahes. Loodan väga, et jõuan lähiajal ka teise osaga jätkata. Selle järgmise raamatuga oli vist see asi, et nii palju tuli lisategelasi juurde, et see muutus veidi väsitavaks, kuigi nad olid kõik väga põnevad ja vajalikud isikud, et anda edasi teema täit olemust. Lihtsalt ma ise oleksin eelistanud seekord vanade ja tuttavate tegelaste kohta rohkem lugeda, aga see on lihtsalt minu isiklik eelistus, küll ka sellest muhust üle saan. Esimeses raamatus oli vist minu mäletamist mööda kolm põhilist tegelast, sekka mõned üksikud seigad ka võõrastelt, aga teises osas oli seda tegelaste vahel liikumist tunduvalt rohkem.

Seda sarja julgen soovitada küll või vähemalt esimest osa, sest teema on küllaltki intrigeeriv. Küll aga pole seda minu teada tõlgitud eesti keelde, seega peab hakkama saama ingliskeelse variandiga.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar